romaan. 3 Pealkirja tähenduslikkus Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega. 4 Tegevuse toimumispaik ja aeg Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses toimub tegevus Onu Kustavi korraldatud suvelaagris, kuhu Joonas ja Martin pidid suve alguses kolmeks nädalaks minema ja kohaliku talumehe talus. Hiljem liigutakse laagri lähedasse linna (nime pole raamatus antud) ja mainitakse ka mahajäetud maja. Raamatu teises pooles toimub tegevus kuninganna Floriana ja kuningas Ferimonti kuningriikides (Raamatu 1. pooles toimus tegevus Maal). Nüüd toimub tegevus järgemööda Tuhamägedel, Joonase libavanemate kodus, Floriana kuningriigi 5
Sealt tekkis tal keeltehuvi. Kui Runeberi teoseid avaldati hakkas ka Castrén rahvusmeelseks ja hakkas soome keeleega tegelema. ,,Me ei ole maailmast ja maailmaajaloost lahti rebitud soorahvas"- tema tsitaat. Sel ajal oli juba teada, et Venemaal on sugulashõimud. Selle suguluse kogu maailmale tõestamiseks reisis ta aastaid, et uurida teisi hõime. 1850 oli temast saanud esimene soome keele lektor Helsinki ülikoolis. Tema surm oli rahvuslik tragöödia (kopsuhaige). Aukusti Kustavi Wallin- Helsinki ülikoolis õppis klassikalisi ja idamaiseid keeli, reisis palju araabiamaades. Ta kirjutas kuulsaid reisikirju. Nt sellest kuidas ta käis Mekas- surmapatt mitte muhammeedlasele- aga ta oli nii välimuselt, loomult kui keelelt nii sarnane teistele, et ta ei jäänud vahele. Elias Lönnrot- Kalevala looja ja soome keele professor ja arst. Ta oli külakingsepa poeg, läbilõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Õppis Reinhold von Beckeri all ülikoolis
Hiiumaal Suuremõisa vallas ja sünniaastaks 1901. Tema isa oli laevakapten. Sellessamas ametis oli Suuremõisa ,,Ungru krahvi" teeninud ka vanaisa. Ja kui Julius, oma vanemate neljas laps, nägi merd sõitvat isa õige harva, siis seda rohkem kujundas tema lapse-maailma just vanaisa, kellel oli suur tagavara merejutte ja mälestusi ning kes naljaviluks lõi vahel lõbusaid vemmalvärssegi. Selle oskuse pärisid temalt nii kaptenist poeg Kustav kui ka Kustavi lapsed. Merest kirjutas Julius Oro ka oma esimesed salmikud, kui ta Haapsalu algkoolis kaheksa-aastaselt luuletamisega algust teha proovis. Need esimesed värsihakatised ei pääsenud muidugi trükki, ka mitte hilisemad, mis valmisid Tallinna kõrgemas algkoolis ja õhtureaalkoolis. Ja siis ei andnud puhkenud Esimene maailmasõda enam tükil ajal võimalust luule harrastamiseks: Julius pidi aitama suurel perekonnal leiba teenida
annaabi.ee 
