Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino
ö suhte lõpetas. Ehkki Hilde tuli Alleksi juurest ära, kuna too hakkas jooma. Hilde oli kibestunud. Koos Kaarliga võeti ette angerjapüügid mõrdadega, mis olid vahelduva eduga edukad. Sealt saadud summast enamuse andis Kustas isale laeva ehituseks, too oli väga väga õnnelik selle üle. Laeva ehitus sai hoo sisse. Jüri suri oma enda aias, laevapuude kõrval. Kaarel leidis ta. Kaarlist sai uus peremees, andis osa Tuisu maid Võrkele, Kustase kasutada. Kustasele sai selgeks et süda hoiab Tooni poole, tuli välja et tunded on vastastikused. Ütlemised: ,,Ega elu anna vedada just sedasi, kuidas silm tahaks." - Tuisu Jüri ,,Mis seal kõnelda, kuhu tegu ei ulata ligi!" Tuisu Jüri ,,Igal puul on oma vari ja igal mehel oma au. See ei kasva kuskil mehest pikemaks, kui endast pole asja." - Kustas ,,Purjus mees teeb, mis kaine tahab" Kustas
poeg OHTJA abielus VÕRKE PEETER LUI TOONI abielus (Kustase vend) (Peale poja surma VIIA (Peale Lui andis oma talu kinke- surma leiavad lepinguga Kustasele) üksteist) EHTE HEINO (tütar) (poeg) Peategelase iseloomustus Kustas oli 6 aastat merel ja reisimas (käis Ameerikas) enne koju tulekut. Ta oli pillimees (Ameerikast ostis omale bajaani). ,,Jõi pühapäeva õhtuti viina ja lärmas pisut külaväljal, kuid tuli ööseks kodusse. Tema kohta öeldi küll, et on sama pujään, mis oli." (lk 41)
enam neiu juuresolekul tagasi hoida. "Poiss palus, poiss mangus palavalt. Hing pidi tal rindu kinni jääma, kurgus oli kuiv, nägu õhetas." Niimoodi kirjeldab Tuglas Kustat, kes Maali ukse taga sisselaskmist mangub. Maalit kirjeldatakse aga kui jonnakat ning kiuslevat tüdrukut, kes kohe mitte Kustat enda kambrisse ei taha lasta. Ehk ongi selles asi: äkki ongi Kustas selline, kes tahab, mida ta ei saa? On mainitud juba varem, et Kustasele ei meeldinud lodevad tüdrukud, kes iga matsiga voodisse kipuvad. On võimalus, et Kustasele meeldisid hoopiski väljakutsed. Maali oli teistsugune, tema ei andnud niisama alla ning Kustas nägi selles võimalust, ihaldusobjekti. Ta pidi saama selle, mida tahtis ning oli selleks valmis ka jõudu kasutama. Ärevust tekitavad näiteks kirjeldused, mil Kusta vihaseks muutub, ähvardades Maali uks maha murda ning jõuga ta enda omaks teha; mil Kusta teda vihaselt mööda ilma
annaabi.ee 
