12 marja) marjad on küpsetena erkpunsed) Vanasti seoti põõsa kooreriba ümber lamba kaela, et see kirpe eemale hoiaks. Koore keeduveega pesti koduloomi parasiitidest puhtaks. Ei soovitata ka vaasi tuua, kuna õitest erituv lõhn tekitab peavalu. ' 17)Paakspuu (Frangula alnus) Paakspuu (1-2m kõrgune põõsas) puit on habras ja murdub kergesti. Lehed sarnanevad suuruselt ja sakkidega servadega kuslapuule. Paakspuu tunneb kergesti ärga, kui kraapida oksalt lahti tükike koort, puit on selgelt kollast värvi ja lehkab. Õitseb kaks korda aastas ( kevadel ja suve lõpus). Viljad on hernetera suurused(marjad on mürgised) Paakspuuvihtu peeti kitsede ja lammaste talviseks maiusroaks. Lehtedega anti lõngadele kollast ja rohelist värvi. Paakspuu koore tee on hea ravim Koor korjatakse kevadel, enne õitsemist,
kõdusõnnikut. Taim tuleks lumetu pakase korral kuivanud puulehtedega katta (Puittaimede hooldusjuhend” Kadi Mõttus; Hortes). 23. Kolkwitzia amabilis - kolkvitsia Kolkvitsia (ladina k. Kolkwitzia amabilis) on oma nime saanud Berliini botaaniku Richard Kolkvitsi mälestuseks. Perekonnas on üks liik, mille nimetus „amabilis“ tähendab „meeldiv, kaunis“. Kasvab Kesk-Hiina ja Mandžuuria mäestikes. Lähedane sugulane aedades rohkem levinud veigelale ja kuslapuule. Kolkvitsia on kuni 2 m kõrgune heitlehine põõsas elegantsete püstiste või kergelt kaldus okstega. Sügisel värvuvad lehed põõsal erinevat värvi. Õied kellukakujulised, erkroosad, paiknevad paarina kilpjates, kuni 7 cm läbimõõduga õisikutes, täites põõsa õitsemise ajal üleni 20-25 päevaks (Meeldiv kolkvitsia 2016). Kolkvitsia kasvab 5 aastaga umbes 1-1,5 m kõrguseks. Lääne-Euroopas võib ta 10 aastaga ulatuda üle 2 m
Väetada lämmastik- ja kaaliumväetistega, soovitatavalt vedelväetisena. KOLKVITSIA (Kolkwitzia) Joonis 20. Kolkvitsia. http://www.jardinsdugue.eu/wp-content/uploads/Kolkwitzia amabilis_24.jpg Iseloomustus Kolkvitsia on oma nime saanud Berliini botaaniku Richard Kolkvitsi mälestuseks. Perekonnas on üks liik, mille nimetus „amabilis“ tähendab „meeldiv, kaunis“. Kasvab Kesk-Hiina ja Mandžuuria mäestikes. Lähedane sugulane aedades rohkem levinud veigelale ja kuslapuule. Kolkvitsia on kuni 2 m kõrgune heitlehine põõsas elegantsete püstiste või kergelt kaldus okstega. Sügisel värvuvad lehed põõsal erinevat värvi. Õied kellukakujulised, erkroosad, paiknevad paarina kilpjates, kuni 7 cm läbimõõduga õisikutes, täites põõsa õitsemise ajal üleni 20-25 päevaks. Kolkvitsia kasvab 5 aastaga umbes 1-1,5 m kõrguseks. Lääne-Euroopas võib ta 10 aastaga ulatuda üle 2 m. Mida soojem on kasvukoht, seda suuremaks ja tihedamaks põõsas kasvab.
annaabi.ee 
