kokku on kuhjanud Maasääred ja laguunid · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. · Heli maasäär ei sule veel kogu Gdanski lahte, kuid Wisla ja Kura lahed on maasäärtega peaaegu täiesti merest eraldatud. · Laguuniks ei muutu nad tänu sellele, et neisse suubuvad suured jõed, mille vesi peab ju kuskiltki välja pääsema. FÖRDERANNIK: · valitseb Läänemere edelaosas. Maakoor vajub seal kiiresti, meri tungib peale ja uputab merele avanevaid jõeorgusid, muutes need pikkadeks kitsasteks lahtedeks. · Förde meenutab fjordi, kuid tekib tasandikul, nii ei ole tal kõrgeid mägiseid kaldaid. SKÄÄRRANNIK: · Skäärid on võrdlemisi madalad kristalsetest kivimitest kaljusaared ranna lähedal. · Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe
Toon näiteks talupidaja, kellel on piimafarm- ta on vihane, et ta oma piima müügist mingit tulu ei saa. Kui leidub Timosuguseid inimesi, siis muutub see isegi meeleavalduseks, mida kajastab ,,Aktuaalne kaamera". Seda näeb mõne teise eriala töötaja ja ta ei tee sellest välja, sest temale meeldib, kui piim on odav. Samas see ,,teise eriala" inimene läheb meelt avaldama, sest võipakk on liiga kallis ja talupidajal ei ole sellest probleemi, sest hea on, kui kuskiltki mingi kopikas tuleb. Iga inimene ise peaks aru saama, et kõik, mis tema ümber toimub, puudutab ka teda ennast. Inimesed peaksid olema ühtehoidvad ning aitama üksteist, sest tihti võivad eesmärgid olla sarnased ning koos nende poole püüelda on märksa lihtsam, kui olla üksiküritaja suures maailmas. Tõele võinuks rohkem tähelepanu pöörata ja Timo loo lõpp tuleks ka üldistada. Kirjutasin punasega juurde õpetaja soovitused/märkused.
abikaasa, keda ta oma sõnutsi kunagi armastanud ei olnud. Vana-Märt lõpetas hullununa kuskil kolkas ilma ühegi sendita ja ilma ühegi armastava pereliikmeta. ,,Kõlisev õnn" saatis õnnetusse kogu tema enda perekonna ja hukatusse paljude teiste ümbritsevate elud. Rahaahneid inimesi leidus tol ajal ja leidub ka tänaseni, ehk isegi rohkem. Võetakse hiiglaslikke laene, mängitakse loteriid, loodetakse õnnelikele juhustele, et kuskiltki rahanatukest saaks. Siiski ei tohiks suurte summade keskel ära unustada oma lähedasi ja kõrvale jätta sõpru, sest rahagi lõpeb kord ning kui see juhtub, ei ole enam kedagi meie kõrval ja taskudki on tühjad. Me teeme kõik, et saada ise õnnelikuks, mõtlemata, kui väga me teeme haiget teistele. Arvan, et suurem osa meist tahab olla heal järjel, nii rahaliselt kui ka suhete koha pealt. Nendelt
Niiviisi ei tahtnud enam keegi söekaevuritest jätkata. Oli vaja vaid seda tõuget, mis streigini viiks, ning kaevanduste ülemad andsid selle tõuke. Leidus ka mees, Etienne, kes oma kõnedega suutis rahvast veel rohkem mässama panna ja oma õiguste eest seisma. Kas streik oli just õige lahendus olukorrale, kuid ega muud võimalikku väljapääsu näha polnudki. Streik muutis söekaevureid. Elu läks tõepoolest kehvaks, käidi kerjamas, varastamas (Jealine, Lydie ja Bebert), et kuskiltki saada söögipoolist. Samas kasvas kaevurites suur viha kaevanduste omanike vastu. Keegi ei mõelnudki tööle tagasi minna, sest õigused oli vaja maksma panna! Ei tahetud elada edasi nõnda nagu seda olid kõik esivanemad teinud, ääretus vaesuses. Inimesel on keeruline iseloom, nõnda võib öelda ka söekaevurite kohta. Nad koguvad kõik viha ning pettumuse enda sisemusse, ning ühel hetkel plahvatab see kõik välja.
,,Oota aga, poisinolk!" hüüab ema tigedalt. ,,Seekord sa ei pääse nii kergesti." Ekkel oli veel vendi, kes töötasin kodus palju kaugemal ja kellel oli juba enda elu ja enda pere. Ikka võrdles poiste ema Ekket ja neid kes juba kodust läinud. Suuremad vennad saatsid emale oma palgast iga kuu natukenegi raha, et ta väikevennaga ära elaks. Kuid kõik selle raha peitis Neenu ära, et tulevikus halbadel aegadel oleks kuskiltki raha saada. Muidugi ta pidi seda raha hoolega peitma, kuna Ekke oli suuteline seda ükskõik kust kohast üles otsima. Ekke oli iseenesest väga positiivne ja liikuv laps. Ikka meeldis talle kiikuda mõnes puuladvas, kükitada mõnes põõsas, varjuda mõne kivi taga ning võis ikka ja jälle kuulda kusagilt igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist ning kõiki neid hääli tegi üks vahva poisihakatis
annaabi.ee 
