endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon.
ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa. Dissemineerunud osa paikneb kusiti seinas ja on kaetud kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan,
põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa. Dissemineerunud osa paikneb kusiti seinas ja on kaetud kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille
ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa. Dissemineerunud osa paikneb kusiti seinas ja on kaetud kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan,
annaabi.ee 
