Pojad sünnivad vesihallina, aga värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Söök Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, aga ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasid. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab ka linde, näiteks parte ja kurvitsaid ja isegi vähke. Vaenlased Saarma vaenlased on hundid ja ka inimesed, kes kütivad saarmaid kalli karusnaha pärast. Üldiselt saarmal vaenlasi ei ole.Saarmas on looduskaitse all. Eluviis Põhitegevus toimub saarmastel öösel. Päeval aga lesib urus või lesimispaigas. Kodupiirkonnad on saarmal tavaliselt piki veekogu kallast kuni 15 km pikkused.
pidi seletama miks nende armastus on võimatu. V *Oli saabunud sügis ning Victoria oli koju sõitnud. *Johannes kirjutas linnas teost, mis rääkis kodukohast, lossiaiast. *Ta kirjutas enda ja Victoria võimatust armastusest. *Johannes viis oma käsikirja ära ning sõitis välismaale. VI *Johannese teoseid saatis suur edu. *Victoria läks möldri juurde, et hoiatada neid, kuna kevadel pidi tulema tema peigmees, kes hakkab kurvitsaid laskma. *Tegelikult tahtis Victoria teada kas Johannesest on mida kuulda. *Mölder läheb lossi, et Victoriale öelda, et Johannes tuleb koju ning teepeal leiab ta preili taskurätiku. *Victoria näitab uudise vastu ükskõiksust. VII *Johannes saabus tagasi kodukohta. *Ta kohtab Victoriat kes oli tulnud metsa lilli korjama. *Victoria kutsub Johannese peole ning ütles, et tal on mehele üllatus. *Johannes võttis kutse vastu. VIII *Johannes saabus Lossi.
Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe (Eesti Selgroogsed). Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, kusjuures ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasi. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab linde, näiteks parte ja kurvitsaid, isegi vähke. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi pesasarnast. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka järve kaldal. Saarmad on üksikeluviisiga
annaabi.ee 
