et ta räägiks väga põhjendatult ja tõestatult,kuid kahjuks see nii eil olnud. 3.Kõne stiil:Riina Raudne puhul jäi minuarvates puudu žestikuleerimine,kuna ta tundus ilma selleta väga igav.Ta oli emotsioonitu seal rääkides.Tema rääkimise tempo oli liiga ühtlane see ajab kuulajaskonnal une peale,ta oleks pidanud rohkem oma häälega mängima ,et põnevamatel kohtadel läheb hääleliselt huvitavamaks ja kurvematel kohtadel näiteks oleks vaiksemini ja rahulikumalt rääkinud.Ta oleks pidanud olema rohkem rütmikam ja rahvast oleks võinud oma kõnesse rohkem kaasa haarata.Mõnele vanemale kuulajale oleks ta ka ilmselt halva mulje jätnud kuna ta rääkimise kõla oli üpris vaikne ning oli raske kohati sõnadest arusaada. Koostaja:Silver Selling 11.MÜ
Teine kontserdi pool oli pühendatud F.Chopini loomingule ning esitamisele kuulusid järgmised palad: Masurkad op.17 - Algul väga rõõmus, meenutas mulle veidi filmi ,,Pisuhänd", kui inimesed seal tantsisid. Tempo oli üsna kiire, kuid tagaplaanil kõlasid vaiksed salapärased noodid. Terve pala vältel kujutasin ette mõnda vana mustvalget filmi. Algselt meenutas seda, kuidas inimesed rõõmsalt tantsisid ning veetsid perega aega. Kurvematel kohtadel kujutasin ette naist, kes käis üksi jõe ääres nutmas. Peas kujutasin ette veidi nagu C.Chaplini filmi, sest tema filmides jooksid ka inimesed enamasti nagu peata kanad. See pala meenutas mulle täpselt seda, kuidas üks naine jookseb mööda küla, ahastuses, ei tea mida teha, kuid lõpuks läheb ikkagi koju tagasi ja kõik tantsivad nagu algul. Vahepeal tundus nagu oleks pala lõpp, sest kõla oli sama
Liivi osatäitja oli Piret Rauk ning oma särtsakusega ja mõjuvõimsusega suutis ta publikut päris korralikult naerutada. Liivi abikaasat Kaalepit tegi väga hästi järgi Mati Talvistu, eriti tore oli see, kui ta joobnuna suure prantsatusega laua peale pikali lendas ja magama jäi. Muusika ja valgustus olid nagu kunstiline kujunduski hästi lihtsad, kuid samas leidlikud. Õrn ja vaikne ning väga lihtne muusika hakkas mängima vaid kurvematel hetkedel. Valgus lülitati sisse alles siis, kui tegevus hakkas laval toimuma. Alguses oli laval vaid pimedus ning oli kuulda vaid Mardu ja Leemeti vestlust. See oli väga hästi tehtud, kuna jutu põhjal hakkas iga inimese enda kujutlusvõime tööle ning vähemalt minul küll hakkasid silme ette tekkinud pildi tõttu pisarad voolama, kui hülge peksmist ning Mardu kaastundlikku häält kuulsin. See etendus tõi tagasi minu sügavustesse vajunud soovi teatris käia. ,,Vares" oli nooremana
annaabi.ee 
