mõtles endamisi: "Küll need suured inimesed on ikka imelikud!" Nii ta siis läks järgmisele planeedile edasi. Järgmisel planeedil mida ta külastas elas uhkeldaja, kes teatas: "Kõik kes minu juurde tulevad on imeltlejad!". Väike prints läks sealtki edasi ja mõtles jälle endamisi: "Küll need suured inimesed on ikka imelikud." Järgmisel planeedil, kuhu ta jõudis, elas joodik. See külaskäik oli väga lühike. Pärast seda külaskäiku langes väike prints kurvameelsusesse, sest ta küsis joodikult: "Miks ja jood?". Joodik vastas:"Sest mul on häbi, et joon!". Järgmisel planeedil, kuhu ta jõudis, elas kuulus ärimees. Ärimees oli väga ametis tähtede loendamise ja kokku arvutamisega kuna ta pidas kõiki tähti galaktikas enda omaks. Väike prints ei saanud aru milleks tal neid vaja oli ja miks ta neid loendas. Kui ta seda ärimehelt küsis, siis kõlas ikka ja jälle sama vastus: "Mul on palju tööd, ma olen tõsine ärimees!".
teisit, Oletame , et meil on ootus , kuidas peab käituma meile tuttav inimene. Me teame kuidas ta peab end ülal pidama. Tema aga käitub veidi või hoopiski teisiti. See tähendab , et ta ei vasta meie teadvuses olevale ideaalile Mida me ette võtame ? Me läheme keema kui teekann, ja oma keevalisusega püüame sundida teda toimima nii , nagu meie seda vajalikuks peame. Või langeme kurvameelsusesse selle pärast, et ta käitub valesti. Meie näole ilmub melanhoolne ilme ja see inimene saab aru , et nimelt tema on selle põhjustaja. Kummalgi juhul ei võta me seda inimest sellisena , nagu ta on , sest ta ei vasta sellele ideaalile , mis on meie teadvuses. Idealiseerida võib nii üksikult kui ümbritseva maailma situatsioone tervikuna. Näiteks juhib valitsus riiki valesti. Noorus käitub lubamatult
mõisasse. 15. mail 1836 (49-aastasena) sõlmis ta teistkordse abielu noore daamiga, kes vanuse poolest oleks võinud tema tütar olla. Helene von Maydell oli sündinud 12. detsembril 1814 (oli seega 22-aastane). See daam pärines Eestimaalt. Helene (teda kutsuti Nellyks) kinkis oma abikaasale 3 tütart ja ühe poja. Helene suri pärast õnnetut abielu 15. detsembril 1843 29-aastasena. Pärast selle õitsva daami surma langes Alexander-Georg-Gottlieb kurvameelsusesse, tal tekkis elutüdimus. Tugev keha oli murdunud. Ta suri 14. oktoobril 1845 Viljandi mõisas ja maeti tema soovi kohaselt teise naise kõrvale Kõpu kirikuaeda. Alexander-Georg- Gottlieb von Stryki alustatud uue elumaja ehitamine ei jõudnud lõpule tema eluajal. Ta oli mõelnud, et tema noor abikaasa Helene peab seal pärast tema surma oma lesepõlve. Uus maja valmis alles 1847. aastal. See ongi tänaseni säilinud mõisahoone (nüüdne koolimaja) kaunis Kõpu pargis. Alexander-Otto ostis 25
· Nõnda, rahulikult , tagasihoidlikult elas ta oma missioonini. Ta oli inimene nagu teisedki seda rõhutas ta kuni oma surmani. · Hadidza sünnitas oma mehele 3 poega AL-Qasim, Abd Manaf (st. Manafi ori, Manaf oli Kaaba puuslik. See näitab, kui kaugel oli tol ajal Muhamed oma missioonist), Attahir ning 3 tütart. Kõik Muhamedi pojad surid. · Muhamed langes aegamööda mõtisklustesse , kurvameelsusesse. Ta jätis oma tehingud unarusse ja uitas linnas sihitult ringi. Ka ei külastanud ta enam tihti oma paleesarnast maja.Ta otsis kõrgemat elusihti, hingerahu. Teda ei rahuldanud enam kauplemine ega muud igapäevased asjad. Keegi ei näinud muretsemiseks põhjust, ka Hadidza mitte. Mekas juhtus tihti, et nii mõnigi linnakodanik langes religioossetesse sisekaemuste valda. Seda aega inimese elus nimetati patukahetsuskuudeks. Kõige sagedamini
annaabi.ee 
