kuna ollakse sunnitud jooma kesvadest jooki mis piin! neid oleme harjunud sööma. Joon, kuid vastumeelt. Kiidan peekreid ja marjade veine vaaride pôlvkonna teelt: elu värav on viinapuu meile. "GAUDEAMUS IGITUR" CD "Vite perditeme legi" vagantide laulukogumikust "Carmina Burana", esitab Hortus Musicus Hiljem hakatakse samalaadseid luuletusi kirjutama ka rahvakeeles. Nt pariislane RUTEBEUF, kirjutas 124885, loobus lôplikult kurtuaassest ilutsemisest ja sageli ka muusikast, MUUTES LUULE SELLEGA ISESEISVAMAKS SÔNAKUNSTILIIGIKS. Kôige uudsemad on need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast, külmast ning härraste hoolimatusest, räägib kurjast naisest, lapsest, kelle eest ta ei jôua kostiraha maksta. Rutebeuf kirjutas ka miraakleid. (MAAILMAKIRJANDUSE LUGEMIKUS lk 136143 ”Miraakel
vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus
Vagandid ehk goljaarid Prantsusmaal enda juurde ja pani talle nimeks Arthur. "Olgem rõõmsad, kuni oleme veel Enne surma kuulutas Uther oma pärijaks rõõmsad" Arthuri, kuid tema päritolu saladuslikkus ja vaenalaste salasepistused põhjustasid Rutebeuf (XIII saj) loobus kurtuaassest sõja. Arthuril oli oma poolõega, ilutsemisest ja sageli ka muusikast. Morgause'ga poeg, Mordred, kellest pidi Jutustab viletsast ka elu, näljast, külmast tulevikus saama oma isa tapja. Saavutanud ja härraste hoolimatusest oma pihtimus- sõjas võidu, abiellus Arthur Guinevre'iga. luuletustes, "Eesli testament" Tekib ümarlaud, mille taga istujad on kõik Villon (XV saj) on suurim keskaja lüürik, võrdsed
annaabi.ee 
