valitsevaks lembeteema. Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku. Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge. Traditsiooniliselt liigitatakse prantsuse kurtuaassed romaanid ainestiku pärituolu järgi kolme rüham: antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest.
Umberto Eco. ) Üks peamisi elutunnetuse erinevusi keskaja ja tänapäeva vahel on see, et keskajal elati nö surmaga koos. Suremine ei olnud ühiskonnast eraldatud nähtus. Elus pidi säilitama vaimset tasakaalu, elu oli vaid vaheetapp, tühine, tõeline elu algas peale surma. Uuendustesse ja mingisugusesse progressi ei usutud. Inimesed olid tihedalt seotud oma kogukonnaga, kirikuga, külaga. Abieludest emotsionaalset suhet ei otsitud. Abieluvälised kurtuaassed suhted olid normaalsed. Pidustused ja puhkeaeg oli samuti oluline eluosa, mis teenis kõrgemat eesmärki vaimse tasakaalu hoidmisel. Prassida võis siin tühises elus küll. Mõnesti oldi aga keskaja ja kaasaja vaimsed probleemid sarnased- filosoofiliselt otsiti vastust küsimusele, milline on keele ja reaalsuse vahekord. Kuidas suhestub keeles loodus maailm reaalse maailmaga. Kuidas on omavahel seotud tähistatav maailm ja tähistaja (vrd F. de
Nt leiutas trubaduur Daniel sekstiini kuus 6-värsilist stroofi + 3-värsiline ,,saade", mis jätab mulje blankvärsist, ometi on luuletuse sõnad kindla järjestusega seotud. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teema arendus kordus luuletusest luuletusse. Vaid varjundid erinesid, milles trubaduuride väljapaistvus seisneski. Trubaduuridelt on meieni jõudnud 2500 luuletust. Saksa kurtuaassed luuletajad olid minnesingerid armastuslaulikud, kelle looming oli lähedane pigem rahvaluulele. Juhtiv luulevorm oli kantsoon lembelaul, mis koosnes 57 stroofist ja 34-värsilisest saatest. De Born kirjutas sirventeese vormilt kantsoon, ühiskondlik-poliitiline sisu: sõda ja selle head küljed. Pastorell dialoogina üles ehitatud rüütli idüll karjusneiuga, kus rüütli võrgutuskatse ebaõnnestub. Romanss rüütel üritab võluda aadlipreilit. Albas koidulaul, kus