Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata'' Ooperit, mis toimus kolmes vaatuses ning kestis umbkaudu 3 tund, sai käidud vaatamas Rahvusooper ,,Estonias'' neljapäeval, 19. jaanuaril 2012. Olles näinud eelmisel aastal esimest korda tõelist balletti ,,Luikede järv'', siis tundus kõige õigem otsus minna järgmisele levelile ning külastada esmakordselt ooperit. Ooper ,,La Traviata'', mis tähendab itaalia keeles,, langenud naist ''või ,,seda, kes on kaotanud õige tee'', räägibki loo võluvast kurtisaanist Violettast, kes on surmavalt haige. Ühel järjekordsel ballil esitletakse Violettale meest nimega Alfredo, kes kahekesi olles teatab talle, et on olnud juba tükk aega tema suur austaja. Kaunis neiu on aga harjunud meeste meelitustega ning ei võta meest tõsiselt. Hiljem, pärast balli, meenuvad Violettale Alfredo kaunid, kuid siirad sõnad ning usub, et on leidnud mehe, kellega olla igavesti õnnelik. Möödubki 3 kuud ning Alfredo ja Violetta elavad vaikselt ning õnnelikult
ka G. Verdi ooper "La traviata", kunstilise terviku. Vaatused ja pildid olid ilmekalt teostatud. Osatäitjatest vapustaski mind kõige rohkem Kristel Pärtna, kes olles sopran ning kasutades oma imelist vokaaltehnikat, suutis laulda äärmiselt kõrgeid noote puhta ja särava kõlaga. Samuti mängis minu lemmikosatäitja kujunemisel Kristel Pärtna puhul rolli ka see, et tema üldine väljanägemine ning miimika langesid kokku minu ettekujutlustega imekaunist tumedapäisest kurtisaanist. Ta oli laval emotsionaalne ning tema lavaline liikumine ja näoilmed olid väga viimistletud ning läbimõeldud. Ma ei väsi lavastust kiitmast ning tooksin välja ka selle, et koor ja orkester said oma rolliga väga hästi hakkama. Nad täiustasid teineteist ning moodustasid koos kõlades terviku. Koorilauljate hääled kõlasid hästi kokku ning nende esitused olid jällegi väga emotsionaalsed. 6 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013
valati üle ülipeene läikiva marmorpulbriga. Järgmise võitluse ajal toimus Sulla ja Lucius Sergius Catilina vahel vaidlus. Kui loraariused vedasid areenilt laipu minema, tõusis Valeria, kes oli aeg-ajalt heitnud pilke Sullale ja tõmbas diktaatori riietusest lõnga välja. Ta selgitas oma tegu, öeldes, et tahab osa saada Sulla õnnest. Kui Valeria oma kohale naases, istus ta vend Hortensius ülirikka patriitsi Marcus Crassuse juurde, kes oli huvitatud tema läheduses istuvast kurtisaanist, Eutybisest. Kõnelused ja müra lõppes, kui pasuna hääl andis signaali järgmise võitluse alguseks, mis toimus kolmekümne traaklase ja kolmekümne samniidi vahel. See lahing hakkas lõpule jõudma tunni aja pärast. Selleks ajaks olid seitse samniiti ümber piiranud kolm traaklast, kelle hulgas oli Spartacus. Spartacus oli sündinud Rhodope mägedes Traakias. Ta võeti vangi, kui roomlased ründasid Traakiat
annaabi.ee 
