Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil
Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas poordis +90°. vasakus poordis -90° . Traaversi kaugus on lühim kaugus, millega möödutakse antud kursil
2) kus LS laeva silindrilise osa pikkus, [m], , ja tuulest, hoovusest ja lainetusest tulenevad triivinurgad,[0], V - laeva kiirus, [m/sek], laeva seegamisnurk, [0], t seegamise periood, [sek]. Sügava vee jaoks, kui sügavus ületab 3 korda laeva süvise, saab tuuletriivi nurkade suuruse Tabelist 12.1., millest triivinurk valitakse laeva veepealse ja veealuse osa purjepinna suuruse suhte SÕ/SV , tegeliku tuule kursinurga qU ja tuule kiiruse ning laeva kiiruse suhte U/V järgi. Kui puuduvad muud täpsemad andmed, tuleb võtta: SÕ/SV=1,2 H/T (12.3) kus H ja T laeva parda kõrgus ja süvis. Väiksemate sügavuste korral parandatakse Tabelist 12.1 saadud triivinurka Tabelis 12.2. toodud parandusteguriga k. Tabel 12.1. SÕ/SV
annaabi.ee 
