11 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 30 – 31 7 3. TSITAATSÕNADE KASUTAMINE Leemets toob välja, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna näib olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna sageli. 12 Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling’urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise liitsõnast või sõnaühendist mugandatud vaid üht poolt.13 12 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–46
selle kirjapilt tundub neile ilusam. Tihti on eesti keelne sõna unustatud ja seda ei teata. 8 Tsitaatsõnade kasutamine Leemets nendib, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna tundub olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna tihti. Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling'urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise liitsõnast või sõnaühendist mugandatud vaid üht poolt.9 Kuigi mugand on ammu kasutusel, eelistatakse tihti ikkagi tsitaatsõna. Ilmselt tundub mõni
pealkirjade puhul. NB! Ilma jutumärkideta! Eestikeelsete raamatupealkirjade puhul on kaks võimalust: a) Panna ka need kursiivi; b) Esitada nad jutumärkides ja mitte kursiivis. Magistrant valib nendest võimalustest ühe ja kasutab seda LÄBIVALT. 4 Ajalehtede ja ajakirjade pealkirjad tekstis on ilma jutumärkide ja kursiivita. Näiteid: Kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus väitis ... Teatriarvustused ilmusid saksakeelses päevalehes Revalsche Zeitung. Ajakiri Teater. Muusika. Kino kajastab ... Omaette nõuded on kirjanduse nimestiku vormistamisel: seal on KÕIKIDE väljaannete (raamat, kogumik, ajaleht jms) pealkirjad kursiivis, olenemata keelest. (NB! Artiklite pealkirjad on püstkirjas normal.) Autoriteksti sees kasutatud pikemates tsitaatides (kui need moodustavad omaette lõigu),
annaabi.ee 
