selle andmebaase. Teine peatükk kirjeldab nimepanemise käiku 19. sajandil, mismoodi see aset leidis ja lühidalt ka unikaalsete nimede osakaalust perekonnanimede hulgas. Kolmas peatükk käsitleb muutusi, mis perekonnanimed 19. sajandil läbi tegid ning neljas peatükk tutvustab nimede eestistamise kampaaniat ja selle tulemusi. Referaat põhineb peamiselt prof. Aadu Musta raamatul " Eestlaste perekonnaloo allikad", Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno artiklil "Meie perekonnanimede ajaloost" ajakirjas Oma Keel. 1. Onomastika Nimede uurimisega tegeleb teadusharu, mida nimetatakse onomastikaks. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimesid, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika( Aadu Must, 2000: 39). Onomastika on tihedalt seotud
1.2 Genealoogia ajalugu ja areng Oma päritolu ja esivanemate vastu hakati huvi tundma juba neil kaugetel aegadel, kui tekkis arusaamine veresugulusest. Nendesse aegadesse ulatuvad ka suguluse mäletamise ja eellaste arvestamise alged. Aastatuhandete jooksul täiustusid järgluse jäädvustamise viisid, suulised mälestused asendusid kirjalike ülestähendustega, teadmiste lünki hakati täitma vanadest ürikutest leitud andmetega ning nii jõuti genealoogiateaduse algete tekkimiseni (Kurro 1998). Olulise praktilise tähtsuse sai genealoogia keskajal, kui riikide ja feodaalide suhted sõltusid suurel määral sugulussidemeist. 17.-18. saj. hakkas genealoogia kujunema teaduseks Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal. 18. saj lõpus algas selle õpetamine ülikoolides. Esimese süstemaatilise õpiku avaldas 1788.a saksa ajaloolane J.C. Gatterer (eluaastad 1727 1799) (ENE 3: 131). Laias laastus on genealoogia areng jagatud kolme etappi. Neist esimene periood langeb kirjalike
(2010). Social Marketing and Public Health. Theory and Practice. Oxford University Press. Kotler, P., Roberto, E. and Lee, N. , (2002). Social Marketing, Improving tha Quality of Life. SAGE Publications, California Kotler, P. and Roberto, E. (1989). Social Marketing, strategies for Changing Public Behavior. The Free Press, New York Thompson, M., & Pringle, H. (2003). Hingega bränd: kuidas sotsiaalseosega turundus kujundab brände (K. Hallik & P. Kurro, tõlge.). Pegasus. (Originaalteos publitseeritud 1999). Fine, Seymour H. (1990). Social marketing: promoting the causes of public and nonprofit agencies. Allyn and Bacon http://books.google.ee/books?id=dApu0a8- l6MC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=Seymour+H. +Fine+university&source=bl&ots=oDRNYs9nlU&sig=Pvv7MU3xaUsA Rgbth7kjmfdS1xQ&hl=et#v=onepage&q=Seymour%20H.%20Fine %20university&f=false Rogers, E., M. (1962). Diffusion of Innovations. New-York: The Free
annaabi.ee 
