Naaberaladelt tulid sisserändajad Ajaloo suurim näljahäda Haigused- tüüfus ja düsenteeria Nõiapõletused Kõrged maksud Eesti langes Vene võimu alla 5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord
Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. 1918 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 21.märtsil 17.juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatut ja nälgivat meest. 15. juulil alanud II Marne'i lahing läks algatus lõplikult Antandile, kuna liitlasjõududele oli lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla
Vaid ameeriklased visid koondada lnerindele veel sadu tuhandeid sdureid. Seega ritas Saksa vejuhatus vita sda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.[2] 21. mrtsist 17. juulini tegi Saksa vgi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tttu rivist vlja ligi pool miljonit kurnatut ja nlgivat meest. Luna-Aafrikast alguse saanud gripiepideemia ehk nn Hispaania gripi tttu suri maailmas ligi 25 miljonit inimest. Ameeriklased tid aga suveperioodil Prantsusmaale 250 tuhat meest kuus ning neil oli juulis lahingupiirkonnas vi tagalas 25 tiskomplekteeritud divisii. Veel 55 diviisi olid formeerimisel kodumaal.[2] 15. juulil alanud II Marnei lahingus lks algatus lplikult Antandile (liitlasvgede lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjududele
annaabi.ee 
