määrata haige veres "märktulede" - gliadiini ja endomüüsiumi antikehade tase iga 6 kuu järel 2 aasta jooksul alates tsöliaakia diagnoosimisest ning edaspidi regulaarselt 1-2 korda aastas. 6 Millal ja mida saadi teada tsöliaakiast? Esimesed andmed tsöliaakia kohta pärinevad II sajandist eKr, mil Vana Kreeka-Rooma arst Aretaeus käsitles tsöliaakiat kui täiskasvanute kurnatusseisundit. Sellel ajal soovitati nimetatud seisundi raviks puhkust ja paastu. Esmakordselt kirjeldas tsöliaakiat kui igas vanuses inimeste haigust Inglise arst Samuel Gee 1888. aastal. Gee eristas ka kolme olulist, just tsöliaakiale iseloomulikku haigusnähtu – periooditi esinevat kõhulahtisust, kõhnumist ja kõhupuhitust. Samuel Gee väitis ka, et kui see haigus üldse ravitav on, siis vaid dieediga. Esimese ravivõimaluse – juurvilja- ja puuviljadieedi – soovitas tsöliaakiahaigetele 1924
ülesehitusprotsessi, mis toob kaasa lihaste hüpertroofi a ja jõu juurdekasvu. Lihased vajavad nende muutuste tekkeks üldjuhul 48- kuni 72tunnist perioodi. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse tõusule. Seega on lihase arenguks vajalik ka piisav puhkus, mis on sama oluline kui treening. Kui treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib see pärssida lihase arengut ning tekitada kroonilist kurnatusseisundit. 6. Jõuharjutuse toime on individuaalne. Lihasmassi lisandumist mõjutab pärilikkus, keha- ja lihastüübi eripärad ning hormoonainevahetus. Meestel on hormoonainevahetusest tingituna lihasmassi ja -jõu lisandumine intensiivsem kui naistel. Ei maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad – hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu. Mida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda rohkem kulutavad lihased harjutamisel energiat ning
hüpertroofia ja jõu juurdekasvu. Lihased vajavad nende muutuste tekkeks üldjuhul 48- kuni 72tunnist perioodi. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse tõusule. Seega on lihase arenguks vajalik ka piisav puhkus, mis on sama oluline kui treening. Kui treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib see pärssida lihase arengut ning tekitada kroonilist kurnatusseisundit. 6. Jõuharjutuse toime on individuaalne. Lihasmassi lisandumist mõjutab pärilikkus, keha- ja lihastüübi eripärad ning hormoonainevahetus. Meestel on hormoonainevahetusest tingituna lihasmassi ja -jõu lisandumine intensiivsem kui naistel. Ei maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu.nMida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda
annaabi.ee 
