( Brenda O'Hanlon ,,Stress" Kirjastus Tänapäev 2000 lk 5, 12 ) Eristatakse ka eustressi ja distressi. Negatiivne stress ehk distress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. Eesti juhid on stressialastel koolitustel nimetanud oma sagedamate distressi põhjustena ebapiisavat tagasisidet oma tegevusele, vähe motiveeritud alluvaid, sagedasi muudatusi või ebaselgust ettevõtte tuleviku suhtes. Spetsialistist juhiks edutatute puhul märgitakse veel raskusi uue rolli omandamisel, kahtlusi, kas endised kolleegid aktsepteerivad teda juhi rollis. Teatud inimestele on omane kohanemisreaktsiooni sage sisselülitumine. Paljud juhid leiavad end
olukordades.Seega võib lühiajaline stress meile olla kasulik. Negatiivne stress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid nendest on depressioon, mille sümptomiteks on: rõhutud meeleolu, isutus, unetus, aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), jõuetus- ja abitustunne, alaväärsus, süütunne, kehv keskendumisvõime, enesetapumõtted. Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad pikaaegse masenduse kujul. (raulpage.org 27.01.2017)
tööl peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse. Näiteks 15 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! vastupidavustööl intensiivsusega 6570% VO2max on väsimuse süvenemine ja kurnatusseisundi tekkimine otseselt seotud glükogeenivarude ammendumisega lihastes. Seevastu 400 m ja 800 m distantsidel, kus soorituse intensiivsus ületab 100% VO2max taseme, tekib kiire töövõime langus peamiselt piimhappe ulatusli- ku kuhjumise tagajärjel lihastesse ja verre. Glükogeenivarude vähenemisel lihas- tes on seejuures teise- või koguni kolmandajärguline roll.
annaabi.ee 
