klass 2015 Narva ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2013 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2013 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg - kitarr, Uims bass. Solist Freddy on kuulus oma värvika lavamaneeri poolest, mille suhtes võiks teda Iggy Popiga võrrelda, ja see ei olnud ka käesoleval kontserdil puudu. Esitus oli neil hea. Heli oli paigas, laulud olid mõnusad ja bänd suutis publiku üles kütta.
Kontserdi arvustus ,,Hullud otsivad sind" vol.5 ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2008 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2008 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg - kitarr, Uims bass. Solist Freddy on kuulus oma värvika lavamaneeri poolest, mille suhtes võiks teda Iggy Popiga võrrelda, ja see ei olnud ka käesoleval kontserdil puudu. Esitus oli neil hea. Heli oli paigas, laulud olid mõnusad ja bänd suutis publiku üles kütta.
1979. aastal. Läbi aegade on ta töötanud saatejuhina neljas saates: ETV-s ''Laupäeva õhtu koos isaga'', ''Kõige suurem sõber'', ''Jutupliiats'' ja Kanal 2-s ''Onu Raivo jutupliiats''. Kõige rohkem tuntust ongi ta kogunud saatest ''Onu Raivo jutupliiats'', tänu sellele on ta hüüdnimeks kujunenud Onu Raivo. Tema saade oli suur lastelemmik, ta joonistas terve muinasjutu ühele paberile ise samal ajal lugu jutustades. Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, neist tuntuim ''Kurjam ja Nurjam''. Ka Leopold on tema joonistatud. Alates 1998. aastast on ta tegutsenud ka poliitikas. Esialgu erakonnas Mõõdukas, aastast 2002 Reformierakonnas. 2003. aastal sai ta Riigikogu liikmeks. Tal on ka poeg, eelmisest abielust. Temast jäi maha abikaasa Tatjana Järvi. Raivo suri 2012. aasta 17.juunil peale pikka ja rasket haigust verevähki. Ta ise oma haigusest avalikkusele ei rääkinud. Oma lühikese elu jooksul väljastati talle 2001. aastal Valgetähe teenetemärgi medal
ringi enda superautoga mille nimi on Toyota Prius, kusjuures teda ei häiri fakt, et Priusel on sama hea kiirendus kui jalgrattal. Ta kasutab võimalikult palju ühistransporti ja on igas mõttes perfektne. Härra Poliitiliselt Korrektne hoiab ära ka kuritegevust. Kui ta peaks läbi oma pudelipõhjapaksuste hiiglaslike ümmarguste prillide tagant nägema mõnda kurikaela siis lajatab ta tollele oma gigantse raamatuga lagipähe. Piisav, et kurjam intensiivravisse toimetada kuid ühtegi närukaela ta veel tapnud pole. Kangelase eriline võime on teisi oma perfektsuse ja idealismiga närvi ajada aga ta teeb seda ainult sellepärast, et kõik oleks head ja korralikud kodanikud (näiteks ei propageeriks keegi droogide aktiivset kasutamist).
imäle. Nuuq es panõ poiskõsõ juttu edimäste milleski, aga ku järgmine päiv kuuliva, et Kribult vankriratta päise päävä aigu är olli kaonu, võtsõ esä poja üten ja vallamajja. Ja kõik, midä Juurõ kar´apoiskõnõ nännü oll, sai konstaablilõ är seletädüs. Valla konstaabli võtsõ õkva jalgratta ja Juurõlõ. Augusti sai ta kuivusõ mant kätte. Juurõ peremiis segäsi villä. Kar´apoiskõnõ kurjam es tulõki hummogu tüüle. „Läämi aita!“ kamand konstaabliherrä. August läts näost punatsõs ja es saaq sõnnagi suust. Halb aimdus pitsit hõngutoru kokku. Ku August aidaussõ valla tegi, marsse konstaabli rüäsalvõ manu, tsusas käe vilä sisse ja tõmmas vällä vahsõ vankriratta. Segäsi sis viil paar kõrda rüki ja ku midägi es lövvä, kärät Augustilõ:“Kos tõõnõ om?“ August võtsõ tõsõgi ratta vällä.
saldav meediapedagoog - meediaõppejõud kubrik - meeskonnaruum laevas mekkima - maitsma kukkur - rahakott melanhoolik - kurvameelne inimtüüp kultussari - tuntud ja hinnatud saatesari mentool - piparmündikamper, kura - vasak piparmündilõhnaga kristalne aine kuraditosin - arv 13 mess - suur laat (nt raamatumess) kurjam - paharet metroo - allmaaraudtee kurseeriv - kindlal liinil sõitev miljard - 1000 miljonit ehk 1 000 000 000 kuväär - kirjaümbrik modernne - moodne, ajakohane kvaliteet - omaduste kogum monoloog - ühe inimese kõne kviitung - tähik, allkirjaga kirjalik tõend raha montöör - monteerija (elukutse), üksikosadest
punk, hardcore-punk, ska-punk jne., mida esindavad suunitluselt väga erinevad muusikakollektiivid. Minu enda sümpaatia kuulub pigem vanemale punkmuusikale, st. 27 perioodile umbes kaheksakümnendate keskpaigani. Välismaiste vanade lemmikbändide loetelu läheks pikale, aga hetkel Eestis tegutsevatest pungiga seostatavatest ansamblitest tulevad esimestena pähe Kurjam, Giuseppe Perverdi Bigbänd, Monstercõuq, Punkentsefaliit, NMR. · Kuidas Teie arust erinevad 80.ndate ja tänapäeva punkarid? Rääkides Eesti punkaritest oli kaheksakümnendatel siinsele punkliikumisele muu hulgas omane teatav rahvusromantiline ja isegi patriootlik hoiak seoses Eesti vabaduspüüdlustega. Tänapäeva nn. vabas Eestis see hoiak punkaritega enam ei seostu. · Mida Te arvate punklaulupeost ?