Eba-aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri
Eba-aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv
Eba- aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri
On serotoniini või dopamiini tagasihaarde infibiitorid. Neid on vaja tarbida väga tähelepanelikult ning arsti jälgimise all. Sõltuvuse tekkimine on sama võimalik nagu narkootikumitega. Ka keemilise kastreerimise kõrval kasutatakse antidepressante, et saavutada heaolu tunde kättesaamine ilma selleta, et ta seksuaalkuritegusid sooritaks. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Karistamisel ei saa lähtuda ainult indiviidi enda poolsest enda panusest kuriteosse ning ei saa karistada leebemalt lihtsalt serotoniini vähesuse pärast. Oleks teda vaja hoopis karmimalt karistada? Arvestame ka õpivõimet jne, neid on keerulisem õpetada ja nad ei reageeri välisärritajatele sama hästi. Äkki peaks neid karmimalt karistama, et saada paremat toimet? Miks me ei arvesta eripreventsiooni juures bioloogilist poolt? Praegu on see tabu, aga äkki eugeenika kohaselt äkki midagi võib mõistlik olla.