et selle alused oleksid võimalikult ühemõtteliselt määratletud. Karistusõigus ei saa sisaldada ja ei tohi sisaldada kohaldamisalustega ebamääraselt defineeritud sanktsioone, mille puhul pole võimalik aru saada, millal ja kelle suhtes need rakendamisele tulevad. RIIGIKOHTUNIK IVO PILVINGU ARVAMUS8 Ivo Pilving nõustub, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata, kuna see säte näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. (KarS § 87 2 lg 2). Liiga ulatuslik kaalutlusõigus on seaduse rakendajal. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda Kars 87 2 lg 2 isiku kinnipidamist üksnes ohtlikkuse tõttu ning süüdimõistmise ja karistusjärgse kinnipidamise vahel on otsene ja sisuline seos. 8 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e1, kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus
Korduv süüteo puhul on oluline, et isik alustab uue süüteokoosseisu täitmisega alles pärast eelneva koosseisu täitmist, kusjuures järgnev tegu pole eelnevaga olemuslikult seotud Lõpule viidud vägistamine on lõpule viidud suguühendusse astumisega. Loobuda saab seega ainult lõpetamata süüteokatsest ja seda enne suguühet. Liitkuritegu vägistamine on liitkuritegu, mistõttu suguühendusse astumiseks tarvitatud vägivald ei kuulu eraldi kvalifitseerimisele tervisevastaste kuriteokoosseisude järgi. 7. Narkokuriteod, suur ja väike kogus, nimekirjad. Rahvatervisevastased süüteod. Narkootikumidega seotud koosseisude poolt kaitstav hüve seisneb suurema hulga inimeste tervises. Narkootikumide ringlus kahjustab oluliselt inimeste tervist. Tugevasse narkosõltuvusse sattunu, kes oma sõltuvuse tõttu ei suuda säilitada seaduslikku töökohta ega oma muid legaalseid ja piisavaid sissetulekuid asub sageli kuluka
Samas on reaalse vangistuse määramine alates 1999 aastast oluliselt tõusnud, tehes küll aastal 2002 mõningase languse kuid juba aastal 2005 jõudnud 43 kaasuseni. Selline olukord on murettekitav, sest euroopa üldine suund on vabadusekaotusliku karistuste vähendamisele ning pigem võimalike alternatiivide rakendamisel. Eelkõige on selline suund tuletatud mitmete teadusharude koostööst, milliste tulemusena on selgunud teatud kuriteokoosseisude (sh ametialaste) vangistuse vähene efektiivsus üld- ja eri preventiivsetel eesmärkidel ning liigne koormatus ühiskonnale. Karistusregistri andmetest selgub, et aastate 1992 kuni 2005 on mõistetud süüdlasele karistuseks rahatrahv 62-l korral, kokku summas 355 730.- Eesti krooni, mis teeb keskmise trahvi suuruseks 5738.- krooni. 52 Uuritaval perioodil on 184-l korral määranud kohus vabadusekaotuse tingimisi, kokku 345 aastat
annaabi.ee 
