(Eesti Entsüklopeedia, lk 215) ,,Anna Kareninas" on rahvus langenud sotsiaalseks rühmaks ja perekond üksikisikuks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. (EE 1996, lk 463) See on suur psühholoogiline romaan vene kaasaegse kõrgema seltskonna elust. 9 Romaanis ,,Ülestõusmine" käsitles ta kogu aadli elulaadi kuritegelikuna ja vastandas selle enesetäiustamise, kurjaga mitte vastuhakkamise, kasina ja tõsise elu.(ENEKE 4, lk 80) Selle keskmeks oli kahe noore inimese kõlbelise uuestisünni kujutamine, taustaks 19. saj lõpu Venemaa. (Väike maailm kirjanduse leksikon lk 196) Tolstoi arvustas valitseva klassi egoistlikku eluviisi, eitas riiki ja riigiteenistust, omandus- ja rahasuhteid, õiguslikke institutsioone (,,Ülestõusmine", 1889 1899), perekonda
Kodanikuühiskond samastatakse teadlikult vaid nn kolmanda sektoriga, st teenuste müümisega, mitte aga kodanike võitlusega oma inimõiguste ja poliitiliste õiguste eest jne. Kodanikuühiskond ja kodanikualgatus on valitsejatele tihti pinnuks silmaks. Mentaliteet – me ju teame, mida ühiskond vajab ja teeme kõik endast oleneva, et seda saavutada – on prevaleeriv. Kõige raskem oli olukord muidugi nõukogude ajal. Tollane režiim nägi kodanikuühiskonda lihtsalt kuritegelikuna, mis tuli välja juurida. Kuna riiki juhtis kommunistlik partei, mis teadis kõike, oli kodanikuühiskond lihtsalt vastuvõetamatu. Kodanikuühiskonna tekkimisel postsotsialistlikes riikides on ka mitmeid probleeme. Ohtlik on kolmanda sektori arendamise sildi all kaubastada tõelisi teenuseid (lastespordikoolid, ümberkoolitus, vanurihooldus jne). Sel teel heidetakse kogu koorem inimeste endi kaela. Tulemuseks võib olla ebavõrdsuse ja sotsiaalsete pingete järsk kasv
Kodanikuühiskond samastatakse teadlikult vaid nn kolmanda sektoriga, st teenuste müümisega, mitte aga kodanike võitlusega oma inimõiguste ja poliitiliste õiguste eest jne. Kodanikuühiskond ja kodanikualgatus on valitsejatele tihti pinnuks silmaks. Mentaliteet – me ju teame, mida ühiskond vajab ja teeme kõik endast oleneva, et seda saavutada – on prevaleeriv. Kõige raskem oli olukord muidugi nõukogude ajal. Tollane režiim nägi kodanikuühiskonda lihtsalt kuritegelikuna, mis tuli välja juurida. Kuna riiki juhtis kommunistlik partei, mis teadis kõike, oli kodanikuühiskond lihtsalt vastuvõetamatu. Kodanikuühiskonna tekkimisel postsotsialistlikes riikides on mitmeid probleeme. Ohtlik on kolmanda sektori arendamise sildi all kaubastada tõelisi teenuseid (lastespordikoolid, ümberkoolitus, vanurihooldus jne). Sel teel heidetakse kogu koorem inimeste endi kaela. Tulemuseks võib olla ebavõrdsuse ja sotsiaalsete pingete järsk kasv