Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. b)riigi otsused vormitakse kirjalike õigusnormidenaning need on kõigile siduvad. c)Riik omabkontrolli kindla territooriumi üle. d)Riigi institutsioonid on avalikud ; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid Kohus- seaduslikkuse järalvalve institutsioon. Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõuks võib viia kuritarvitusteni. Seetõttu on vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlevast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelevalve institutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemikud. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest , kuid kõigil
sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises. See tähendas ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon. Valgustusajal omandas suure kõlapinna John Locke'i ja Charles de Montesquieu idee võimude lahususest. Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvitusteni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelevalveinstitutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemehed. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest, kuid kõigil neil on mõned ühesugused, igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused:
Seaduse mõtet otsitakse siinkohal selle enda sõnastusest. Ühelt poolt aitab objektiivne lähenemisviis ületada pingeid, mis tekivad kindlas ajaloolises situatsioonis formuleeritud seadusesätete ning elulise tegelikkuse pideva muutumise tõttu. Teisalt aga võib seadusandja reguleerimistaotlust täielikult eirav ning üksnes siin ja praegu vajalikku või oodatavat seaduse mõtet otsiv tõlgendus viia ettenägematute otsuste või koguni kuritarvitusteni õigusemõistmises. 3. Intentio lectoris - lähtub teksti adressaadi, lugeja ootustest, teksti sisu ehk tõlgenduse õigsuse määrab ära lugeja kavatsus. Tekst midagi muud, kui see, milleks lugeja ta endale loeb. Samas tuleb märkida, et lugeja interpreteerimisvõimalused on ikkagi piiratud teksti sisuga. Juriidiliselt tähendab see kohtuniku suurt vabadus tõlgendamisel. Siia rühma paigutuvad ka seaduse eesmärgist lähtuvad teleoloogilised tõlgendusteooriad, mis väidavad
annaabi.ee 
