Artiklid 2-3 loetlesid juba konkreetsemaid kuritegusid,nt teatud riigiametnike surma tahtlik põhjustamine,neile raskete kehaliste vigastuste tekitamine või nendelt vabaduse võtmine ,riigivara tahtlik kahjustamine või hävitamine ja tavainimeste elu teadlik ohtu seadmine.Tegemist oli liialt ebamäärase ja riigikeskse definitsiooniga,mis oli ohtlik kahes mõttes(1) muudab terroristlike tegude eristamise tavalistest kuritegudest keeruliseks ja (2) avab ukse võimalikeks kuritarvitusteks." ,,Kuid seda konventsiooni ei ratifitseerinud piisav hulk riike ja seetõttu see ei jõustunud ja formuleeritud definitsioon jäi lihtsalt paberile."1 ,,Rahvusvahelistele allikatele tuginedes tuleks terrorismi defineerida,kui õigusvastast tegevust, mis seisneb jõu kasutamises või sellega ähvardamises, mis on suunatud riigi, isikute või organisatsioonide või nende vara vastu, mille eesmärgiks on saavutada muutusi riigi poliitilises või sotsiaalses korralduses
ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII (1610-1643). Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Sel ajal levisid vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, millel oli juba kuninga allkiri ning täitmata ainult lahter karistatava nimega. See lõi pinnase kuritarvitusteks, sest kuninga allkirjaga dokumendi võis hankida iga soosingusse sattunud õukondlane. 4 Kuningas Louis XIV (1643-1715) sai võimule juba 4-aastasena, regendina valitses kuninga ema, tegelik valitseja oli ema armuke Mazarin. Kui kuningas oli saanud 14- aastaseks, tunnistati ta täisealiseks, valitsema sai ta aga hakata alles pärast Mazarini surma. Louis XIV valitses ainuisikuliselt "Riik see olen mina" olevat olnud tema lemmiklause
Ostueesõigusega koormatud aktsiate osas peab juhtima tähelepanu ka asjaolule, et kui aktsiaid on üle kantud ostjale, siis saab ta sel perioodil, kuni ostueesõigust ei ole teostatud, kasutada täielikult aktsionäriõigusi. Siiski ei tohiks aktsiate omandaja sellises olukorras teha aktsionärina mingeid otsuseid, millest ta saab ise otsest kasu ning mis võivad kahjustada teiste aktsionäride huve (reaalne oht kuritarvitusteks tekib olukorras, kus omandatakse enamusosalus). Nii on ilmselt õigusvastane omandaja hääli kasutades tehtud üldkoosoleku otsus, millega suurendatakse aktsiakapitali aktsiate omandajale. Sellisel juhul võivad ostueesõiguse teostamise tulemusena senised aktsionärid saada küll aktsiad kätte, kuid varasema enamusosaluse asemel saavad nad üksnes vähemusosaluse, millega on ostueesõiguse eesmärgid rikutud. TsÜS-i § 38 lõike 1 alusel saab nõuda sellise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Konfiskeerimise absoluutse toime korral rikuks konfiskeerimise objekti omandile pretendeeriva isiku menetlusse kaasamata jätmine selle isiku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Olukord, kus menetlejal puuduks võimalus jätta kriminaalmenetlusse kaasamata ükskõik milline isik, kes väidab end olevat võimaliku tulevase konfiskeerimise objekti omanik, võiks aga teatud juhtudel ebaproportsionaalselt kahjustada kriminaalmenetlust, avades tee menetluslikeks kuritarvitusteks. 59. Eelmises punktis märgitu ei tähenda aga seda, et olukorras, kus võimaliku konfiskeerimise objekti kuuluvus on vaieldav või ebaselge, võiks kriminaalasja menetleja piirduda üksnes selle isiku menetlusse kaasamisega, kes on tema hinnangul eseme kõige tõenäolisem omanik. Nagu märgitud, ei ole kohtueelne menetleja pädev langetama otsust võimaliku konfiskeerimise objekti omandi kohta. Menetlusetapis, mil otsustatakse kolmanda isiku kaasamise üle, ei saa seda teha ka kohus. Samas
annaabi.ee 
