● Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnaku Venemaa sadamalinnale Port Arthurile. ○ Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest ● Sõja lõpetas Portsmouthi rahu (sõlmitud 5. 09. 1905), mis sõlmiti Ameerikas. ● Sõja võitjaks arvatakse Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maaalasid nagu Mandžukuo (Hiina kirdeosas), LõunaSahhalin ja Kurili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas. ● Sõjas osales arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit (Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder) ● 7500 eestlast sattus 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga, sõjas kõige rohkem. August Kitzberg
Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas: Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire. Korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: piirilepingud (Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Soome), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, Lõuna-Sahhalini ja Kurili saarte okupeerimine. Soome kaotas 10% territooriumist ja 12% rahvastikust (~ 440 000 inimest). Lõuna-Sahhalini ja Kurili saared kuulutati 1944 aastal NSVL omandiks. Kiiresti moodustati Lõuna- Sahhalini oblasti. Baltikumi isoleerimine Euroopast: Olulised muudatused: Baltikumi iseoleerimine Euroopast, Poolat tõugati eemale Leedu piiridest ja Ida-Preisimaa liideti NSVL. Sõjajärgsed piiriõgvendused ja nende tagamaad: Teise maailma sõja ajal ja järel
riigis ei olnud valitsust kellega lepingut sõlmitud mõlemad riigid olid okupeeritud võitjariikide poolt. 1949 lagunes Saksamaa kaheks Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Nende kahe riigi suhted olid väga külmad rahulepingut ei sõlmitudki. 1955 lõppes Austrias okupatsioon Viini-Austria riigilepingu sõlmimisega Austriast sai neutraalne riik. 1951 sõlmiti rahuleping Jaapaniga, kuid NSVL ei olnud selle lepinguga nõus probleeme tekitas Kurili saarte küsimus. NSVL oli saared hõivanud juba pärast sõjategevuse lõppu, mis oli rahvuslik rikkumine. 1956 lõpetas NSVLi ja Jaapanivahelise sõjaseisukorra Moskva deklaratsioon. Rahulepingud tähendasid siiski ka reparatsioone. Lääneriigid nõudsid reparatsioone väga lühikest aega (aastani 1947), aga NSVL nõudis reparatsioone ikka edasi. 1949 aasta otoobris rajati ÜRO, mille koosseisu kuulus esialgu 51 riiki (kõige olulisem on julgeolekunõukogu, viis alalist liikmesriiki
annaabi.ee 
