laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd väina nimetatakse kurguks (Hari Kurk ja Voosi Kurk), mõnda väravaks (Kara väravad). Mandrit ääristab madalaveeline mandrilava ehk self, mis mandrinõlva kaudu laskub mandrijalamiks. Süvaookeanis, mis asub mandrijalamil, on ahelikke, mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti
Tulenooli süüdati vanasti sütikust, mõnikord süttisid nad liiga kiiresti ning põletasid süütaja. Tänapäeval kasutatakse kütuse süütamiseks elektrit. Elektri mõjul kuumenev traat läbib kütust põlemiskambris ning tõstab kütuse temperatuuri põlemistemperatuurini. Tahkekütuserakettidel on alumises osas reaktiivdüüs, mille kaudu voolab välja põlemisel tekkinud gaasi. Düüsi kitsamat osa nimetatakse "kurguks". Düüsi eesmärk on suurendada põlemisel tekkinud gaasi kiirendust ning seeläbi suurendada survet. See toimub siis, kui reaktiivdüüsi ava, mille kaudu gaas väljub, kärbitakse. Selleks, et veenduda, kuidas see toimib, võid sa teha lihtsa katse voolikuga, mille avause suurust saab muuta. Kõigepealt lase veel niisama voolata.
looklevad ja aeglase vooluga jõed. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Väljavool on järvest Suurde Emajõkke. Võrtsjärves on mitmeid saari. Eesti suuruselt neljas järv Mullutu-Suurlaht on Saaremaal Kuressaarest 2 km kaugusel asuv, merest umbes 1000 aastat tagasi eraldunud endine merelaht, nüüdne kaksikjärv. Riimveeline järv koosneb kahest osast: idapoolsest Suurlahest ja läänepoolsest Mullutu lahest. --- 85 Neid ühendab Kurguks nimetatav järvekael, mille lähedalt voolab välja Nasva jõgi. Kõrge merevee seisu ajal on Mullutu ühenduses merelahega ja merevett toob siis endaga ka Nasva jõgi. Suurlahes leidub tervistavat meremuda. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju lavamaal. Järve kõrgus merepinnast on 36 m. Järv eraldus Läänemere nõos paiknenud jääaja-järgsest Antsülusjärvest umbes 8000 aastat tagasi. Peamine juurdevool tuleb Pirita jõest Vaskjala-Ülemiste kanali kaudu. Järve
annaabi.ee 
