Kõnevigadeks ei loeta: 1) kõnearengu perioodil esinevaid häälduslikke kõrvalekaldumisi lapse kõnes; 2) murret; 3) aksenti. Kõnevead jagatakse kaheks: Funktsionaalsed kõnevead tekivad halbade eeskujude ja juhuslike valeharjumuste süvenemise tagajärjel. Kõneorganid on selpuhul täiesti korras. Õigeaegse raviga on neid vigu võimalik 100%-liselt parandada. Orgaanilised kõnevead põhinevad anatoomilistel kõrvalekaldumistel lapse kõneorganites. Kõrva-nina- kurguarst (otorinolarüngoloog) otsustab sel puhul opereerimise vajaduseja määrab selle aja. Kõneravi võib toimuda ka enne operatsiooni, kindlasti aga peab see aga järgnema operatsioonile. Raviv arst on kohustatud suunama lapse logopeedi juurde. Sagedamini esinevad orgaanilised vead, mis takistavad lapsel kõne tekkimist ja arengut, on vale hambumus, keele kida lühidus, suulaelõhe, huulelõhe, suulae vale kuju, mitmesugused kasvajad ninas ja adenoidid.
mõnelsajal inimesel. Ligi 510% uneapnoehaigetest vajab kirurgilist ravi, mille eesmärgiks on kõrvaldada ahenemised ülemistest hingamisteedest. Erinevate operatsioonidega taastatakse hingamine, laiendatakse neeluavaust, eemaldatakse suurenenud kurgumandlid või likvideeritakse suurenenud keelest põhjustatud õhutee ahenemine. Selliste operatsioonide näidustused ja vastunäidustused määrab kõrva-nina-kurguarst. 5 RAHUTUTE JALGADE SÜNDROOM Rahutute jalgade sündroom (ingl restless legs syndrome, RLS) on uneapnoe ja psühhofüsioloogilise insomnia ehk unetuse järel sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel (80%) RLS-patsientidel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb puhkeoleku ajal, uneaja saabudes, esinedes ka öösiti ja põhjustades öiseid ärkamisi.
Pintmann Unehoiukeskused Tallinnas ja Võrus pakuvad abi kõigile, kes tunnevad, et uni pole täisväärtuslik. Patsiente võetakse vastu ka ilma arsti saatekirjata. Unehäirete ravimisel pakutakse nii lääne arstiabimeetodeid kui ka idamaade tuhandeid aastaid vanu ravivõtteid. Võimalik on ühendada unehäirete diagnoosimine ja ravi looduspuhkuse ning lõõgastavate protseduuridega. Arstiabi osutavad unearst, kardioloog, psühhiaater, kopsuarst, kõrva-nina-kurguarst ja taastusarst. Unekvaliteeti uuritakse kõrgetasemeliste seadmetega. Need keskused on ainukesed uneteenuseid pakkuv eraettevõte Eestis. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti haigekassa uneuuringuid rahaliselt ei toeta, nii et inimesel tuleb need igal juhul isiklikult tasuda. 1.5.4 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Pulmonoloogia Keskus Tegevusalad: · Uneaegsete hingamishäirete (sh norskamise ja uneapnoe) uuringud. · Hingamissüsteemi uuringud ja ravi.
ravimid (nt ß-blokaatoreid sisaldavad ravimid). Hääle kurnatuse korral esinevad samad tunnused, mis kurgu või neelupõletikugi puhul: kurk on kibe, neelatamine valus, on pingetunne, kõnelemine nõuab pingutamist, esineb köhaärritus, väsimustunne, hääl katkeb, tekib õhupuudus. Kui kurnatus kordub või hääl jääb ära (2-3 nädalaks), on tegemist häälehäirega. Häälehäire diagnoosi paneb/ kinnitab enamasti kõrva-nina-kurguarst. Arst teostab kõrivaatluse (kõripeegli, larüngoskoobi vm abil), et hinnata kõri struktuure ja talitlust. Logopeed hindab hääle omadusi, hääle kestvust, kõnehingamist, artikulatsiooniaparaadi liikuvust, kõrilihaste seisundit. Kõrivähi tekkepõhjused, kaebused ja ravijärgne rehabilitatsioon. Peamiseks kõrivähi riskifaktoriks on suitsetamine ning just neil isikutel esineb kõrivähki seitse korda sagedamini kui mittesuitsetajatel. Kui minevikus oli see reeglina mehi tabav
annaabi.ee 
