Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ("püksid") ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev. Rabapistrik on üldiselt rändlind, kes saabub meile märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel. Mõnel harval juhtumil on nähtud rabapistrikku meil ka talvel, ent kas sellisel juhul on tegu meil ka suvel elanutega, seda ei teata.
suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on 8 must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev(5.). Veel selle sajandi keskpaigas oli rabapistrik laialt levinud kogu maailmas, praeguseks on aga arvukus langenud küllaltki kriitilisse seisu. Rabapistrik on meil väga
Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ("püksid") ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev. Rabapistrik on üldiselt rändlind, kes saabub meile märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel. Mõnel harval juhtumil on nähtud rabapistrikku meil ka talvel, ent kas sellisel juhul on tegu meil ka suvel elanutega, seda ei teata
annaabi.ee 
