Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas
rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest. Samuti on vesi abiks hingamisel. Toitude veesisaldus: ·Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%), ·mahlades ja piimas 89%, ·puuviljades 86%, ·kartulites 79%, ·lihas 68%, ·leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%. Puhast vett on soovitatav tarbida ligikaudu 1 liiter ehk 5 klaasi päevas ja eelistada tuleb maitsestamata vett. Allikad: www.toitumine.ee
Uuematel sortidel esineb mõrudust harva. 3 Tarvitamine Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas
kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Kasvatati lühikeste viljadega kurke, pikaviljalised sordid tekkisid hiljem. Eestis kasvatatakse kurki nii avamaal kui ka katmikala. Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8% vett, avamaakurgid on aga lava- ja katmikkurkidest kõrgema kuivainesisaldusega. Suhkruid on kurgis 1,3-3% , seda monosahhariidide, glükoosi ning fruktoosina, tärklist kuni 0,1%. Lämmastikühendeid 0,8%, orgaanilisi happeid 0,1%. Spetsiifilise lõhna tagab väike kogus eeterlikke õlisid. Kibedat maitset põhjustavad mõruained saponiinid, kukurbitatsiinid, mis on kogunenud peamiselt kurgikoorde ja viljavarre poolsesse otsa. Uuemates sortides leidub neid vähem ja nende sisaldus sõltub agrotehnoloogiast.
Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB! Nad riknevad säilitamisel kiiresti
inimorganismi seega peamiselt nii taimede kui ka vorsti ja teiste lihasaaduste ning kala söömise kaudu. On täheldatud, et nitritid võivad ka organismi tekkida linnaõhus leiduvate lämmastikoksiidide sissehingamisel. Taimede kaudu saadavate nitraatide ja nitritite sattumist organismi aitavad vähendada teadlikud töövõtted, sest on teada taimeosad, milles on lämmastikusisaldus suurem. Juurviljades kogunevad nitraadid rohkem otstesse, lehtköögiviljades leherootsudesse. Kartulis ja kurgis kogunevad nitraadid peamiselt koore alla, kapsas ja porgandis südamikku. Seepärast ongi mõtekas ära koorida kartulitelt ja kurkidelt paksud koored või kurkide mittekoorimise korral ära lõigata vähemalt nende varrepoolne ots. Samuti ei ole soovitatav süüa kapsajuurikaid, kapsa väliseid kattelehti ja üle 100 g päevas mittetarbida lehtsalatit kõrge N-sisalduse tõttu. Et nitraadid lahustuvad vees hästi ja kõrgemal temperatuuril lahustuvus suureneb, siis läheb suurem osa
167. Muldade saastumine, põhilised saasteained (väetised, pestitsiidid). Jäätmed. Paljud pestitsiidid akumuleeruvad mullas ning lähevad edasi ka põhjavette. Mullas võivad need püsida mitukümmend aastat ega mitte laguneda Samuti mõjuvad nad negatiivselt kasulike putukate mitmekesisusele (nt mesilased) Toiduga satuvad nende jäägid ka organismi (tsitruselistes, õunades, maasikates, viinamarjades, samuti kurgis ja muudes) Pestitsiidide negatiivne mõju: Pestitsiidijääkide mõju on uuritud katseloomade peal (rotid, hiired, hamstrid, konnad) ja tehtud ka katseklaasikatseid. Uuringud loomadel on näidanud, et osad pestitsiidid on põhjustanud loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, rasvumist, viljatust, väärarenguid, hormonaalhäireid, diabeeti, vähki. Katseklaasikatsed on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud nt. embrüonaalsete- ja
annaabi.ee 
