Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kurgikilo" - 3 õppematerjali

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära-
5
odt

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära .

teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , see tähendab .. 2

Eesti keel → Eesti keel
92 allalaadimist
Kirjavahemärgid
6
doc

Kirjavahemärgid

9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt? NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette. nt. Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis.

Eesti keel → Eesti keel
82 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

); 2. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O 52); 3. Rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab `esiteks, teiseks, kolmandaks' (vt O 52); 4. tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O 48); 5. tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks (kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16). Punkti järel on üks tähekoht tühikut. Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: 1. järgarvu täpsustamisel tähega: 6.a klass; 2. mõnedes sõnaühendilühendeis (mis langeksid kokku eesti sõnaga või mõne teise üldtuntud lühendiga): v.a, s.o, e.m.a, m.a.j, k.a, s.a, p.o; 44 3

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun