Fotod 15.,16.,17. Kaunid kõrrelised. Lühikarvane kastik Laialehine haikhein Siidpööris (Calamagrostis brachytricha) (Chasmantinum latifolium) (Miscanthus oligostachyus) Ilukõrrelisi võib aias kasutada peaaegu kõigis kooslustes. Paljud ilukõrrelised tulevad toime ka suurte puude ja põõsaste varjus kasvamisega. Üsna efektne on varjutaluvate kõrreliste kombineerimine teiste samu tingimusi vajavate taimedega nagu hosta, kortsleht, kurerehad. Koos varjutaluvate püsikutega võib muidu veidi raskesti taimestatavast varjulisest pinnast saada tõeline aia ehe. Fotod 18., 19., 20. Valik sibullilli varjuaeda. Lumikelluke Lauk (Allium) Koerahammas (Galanthus) (Erythronium) Sibullilled elavdavad varjuaias puudealust nukrust ja siin tulevad esile ka nende värvid. Varakevadel saavad särada lumikellukesed, siniliiliad, krookused
Mitmed neist on vähese hoolitsusega leppivad loodustaimed, millele võiks aias mitmekülgset kasutust leida. Nende lehed on enamasti karvased, sõrmroodsed, harvemini sulgroodsed. Sinised kuni punakaslillad õied on viietised, lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 13 liiki. Kurereha ehk geraaniumi ei tohi segamini ajada Lõuna-Aafrikast pärit poti- ja peenralillena tuntud pelargooniga, mida mõnikord ekslikult samuti geraaniumiks kutsutakse. Kurerehad on pikaealised talvekindlad vähenõudlikud püsikud ja neid on lihtne kasvatada. Kurerehad eelistavd päikeselist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, kuid kasvavad hästi ka kuival liivmullal, kusjuures mõned liigid seda isegi eelistavad ning poolvarjus. Nad on väärtuslikud pinnakattena, sest taimed moodustavad üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses
[1, 11] Looduslikult kasvab lilla vägihein Vahemeremaadest kuni Kesk- Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus Kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukond hõlmab (14) 20 perekonda ja (400) 450 liiki. Sugukonda
elupaikade hävimine. (Wikipedia, 2011) Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste
annaabi.ee 
