Tekkis nn luterlik fundamentalism. Hermann Samson andis välja 1626 juhendi nõidade äratundmise kohta ja kuidas temaga käituda. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus Eestis 1699.17. saj luterlus jäi eestlastele paljuski võõraks. Katoliiklus, mis oli segunenud muinasusundiga püsis veel kuni 18. sajandi lõpuni. *venestamine19sajandil vene impeerium tahtis endaga liita äärealasi riike. Seda teostasid kubernerid eestis oli selleks sergei sahhovskoi. Ta ehitas kuremaale nunnakloostri. Vallaametnikud kes olid eestlased ja kelle vene keele oskus ei olnud hea pidid oma tööst loobuma, keskkond pidi muutuma täielikult vene keelseks sest venelased ei tahtnud eesti keelest midagi kuulda. Pandi kehtima sensuut. Õigeusk suruti inimestele peale. Rängalt tabas venestamine hariduselu sest koolis lubati rääkida ainult vene keeles. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati ja asendati teistega sageli ka kes ainet ei osanud
2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile ja Hilda Kuremaale. 3 1. ÜLEVAADE EESTI AJALOOST II MAAILMASÕJA AJAL JA SELLELE JÄRGNEVATEL AASTAKÜMNETEL 1.1. Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus 1930ndate aastate lõpus seisis Eesti Vabariigi eesotsas 1938. aastal Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosneva valimiskogu poolt presidendiks kinnitatud Konstantin Päts
nim seda), mis tõi kaasa suure suremuse, rahvastik vähenes palju. Keskmine rauaeg Eestis (450-800) Jagatud kahte alaperioodi: rahvaseräänuaeg (450-600) Eelviikingiaeg (600-800) Tarandkalmete ehitamiste lõpetamine on siin tähtis. Kultuuriühendused naaberaladega Rootsis tõusevad svealased ja göötalased. Rootsi hõimuliidud mõjutavad ka Ida-poolset Läänemere ala. 560. (660?) aastal rajasid Kuremaale Rootslased oma koloonia, Grobinasse. Sel perioodil hakkavad kerkima linnused (N: Orepää linnus). 7-8 saj kerkis suhteliselt palju linnuseid. Praegu on teada 131 linnust sellest ajast, u 70 neist on rajatud u 7.-8.saj paiku. Nendes on peal olnud püsiasustus. Linnused jagunevad: · Mägilinnused, Otepää linnus · Neemiklinnus, rajatakse neemiku peale, nt Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng", tehtud sinna, kus on voored, millele on rajatud vallid ja
annaabi.ee 
