hommikupoole ööd, läks ilm kuivale, kui õhtupoolikul, siis sajule. Rahvas kutsub rukkirääku lihtsalt rääguks, kuid talle on vanarahva poolt pandud ka rida muid nimesid. Kaitse: Rukkirääk on väheneva arvukusega liik.Teda ohustavad põllumajandus- ja maaparandus-tööd, samuti põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. 3. http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html rukkirääk (Crex crex), väga peiduline kureline (ruiklane). Elab niitudel ja madalsoodes. Pikkus 27–30 cm. Öölind. Rääksuv häälitsus kostub kaugele. Looduskaitse II kaitsekategoorias. 5 4. Eesti Entsüklopeedia Kokkuvõte: Rukkirääk (crex crex) on väike lind rukilaste sugukonnast. Ta sarnaneb välimuselt Nurmkanaga, lühike nokk, tema pikkus on umbes 16-18cm, tiibade siruulatus umbes 32-25cm. Ta on väga kangekaelne; ei soovi lendu tõusta, isegi oma
kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal Neljas tase Viies tase 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Õnnekurg ehk jaapani kurg tancho Õnnekurg on kogukaim liik kurglaste seas, kaaludes kuni 12 kg. Ta on ka kõige enam veega seotud kureline, vajades märgalasid nii toitumiseks uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kui pesitsemiseks. Toitub limustest, putukatest, e kaladest, konnadest ja pisinärilistest, ka rohust, lmas tase pilliroost jm taimedest. Elab alalistes paarides. Neljas tase Pilliroost ja rohust pesa ehitavad paarilised kuni 50 Viies tase cm sügavusse vette
Pfleger,2000,lk125) Vt. joonis 1 Raisakotkas Raisakotkad on võimelised elama nii metsamaastikul kui ka poolkõrbeis. Nende tiivasiruulatus küündib 2,5-2,9 meetrini, kehakaal ulatub kuni 12,5 kg-ni. Peamiselt otsivad nad toiduks raipeid. Tänaseks on see liik ohustatud kogu levila ulatuses. Põhjuseks on nii otsene tagakiusamine kui mürgitamine, ent põhiliselt siiski nende metsade hävitamine, kus nad pesitsevad. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 85) Vt. joonis 2 Suurtrapp Suurtrapp on kureline, kes on Euroopa linnustiku kogukaim esindaja. Nad on maastike muutumise suhtes äärmiselt tundlikud ning kuna inimesed võtavad üha enam steppe põllumajanduslikku kasutusse, kahaneb trappide arvukus kõikjal. Trapid on aegade algust peale olnud hinnatud jahilinnud. Uuemal ajal satuvad nad põllutöömasinate ohvriks ning saavad kahjuritõrjevahendite läbi kannatada. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 95) Vt. joonis 3 10 LISAD Joonis 1 Harilik mudakonn Joonis 2 Raisakotkas
annaabi.ee 
