juba on.Akele ei meeldi,et Berdil on oma tüdruk kuna tal ei jätku Akele nii palju aega.Raamatu lõpus leiab ka Ake endale tüdruku ja siis talle meeldib see mõte,et nad saavad neljakesi koos väljas käija Bert,Nadja,Ake ja Linda.Ake ei mõistnud ennem Berti,et kui tore on ,kui sul on oma tüdruk ja seda arvab ka Bert ise,et Ake oli tema peale lihtsalt kade,kuna tal endal polnud veel pruuti.Bert tahab saada kirjanikuks ja juba kirjutabki ta oma esimest raamatut,mis räägib Kauboi- Kurdist,mis on samasugune nagu tema elu ainult liialdatud ja loomilukult kõik on tema jutus paremaks tehtud,kuna see on tema välja mõeldud tegelane.Jutt Kauboi-Kurdist oli lustakas ja tore. Minu arvamus: Raamat mulle eriti ei meeldinud.Tüütuks sai see,et ta kirjutas nii palju Nadjast,et kuidas nad suudlevad ja kui kaua,sellest oli liiga palju kirjutatud.Vahepeal jäi arusaamatuks,kuna mingi tegevuse lõik oli nii väike,et ei saanud aru,mis toimus või juhtus.Palju oli sellist aru saamatut
entsefaliit, tuberkuloos üldiselt kõik haigused, mis kurnavad last nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna alaaliat on väga raske õigeageselt kindlaks määrata, võib laps esmaste sümptomite põhjal sattuda tema jaoks ebasobivasse õppeasutusse kurtide last kooli (kurt laps ei kõnele)., raskeltkuulajate laste kooli või debiilsete (?) laste kooli. Ühine tunnus koolides on see, et nendes kas ei räägita üldse või räägitakse väga halvasti. Kurdist lapsest erineb alaalik täielikult säilinud kuulmise poolest. Alaalikul on moduleeritud hääl. Seda saab teha kindlaks lapsepõlves, kurt laps ei naera laginal (kui ta üldse häält teeb), alaalik aga naerab. Jaotatakse kaheks: sensoorseks ja motoorseks. Sensoorne alaalia: Laps on võimeline hääldama üksikuid häälikuid, ütlema isegi silpe ja sõnu, ta kordab neid mehhaaniliselt, kuid ei omanda sõna mõistet. Kõneorganid on korras. Suur tähtsus on sisemise kõne arendamisel.
Runnel nimetas ,,Mõistatusi" reekviemideks varasemale loomingule. Hando Runnel: ,,Noor olemine on harjumus, millest tuleb vabaneda vahetpidamata." Uued tuuled(1988) Kraavi pervel peatus troika, tehti väike perestroika: kutsar säeti hobuseks, sõitja jäeti kutsariks, ruunad müüdi vorstiks. Misasja teab naine Misasja teab naine absurdist, mis teab tema komparteist niisama ehk tumm teab kurdist või metadoor meiereist; ta ilusaid pilte teab ,,Burdast", teab moode, mis toob ,,Siluett", foksterjerist räägib ja hurdast ning kõigest, mis noobel ja nett; ta rõõmu saab kuulust ja klatsist, ta vaimustub vasikast, ei hooli ta hokimatsist, ei riigimasinast; ta mõnikord mõistmatult kurb on, maailmast ei tule siis see, tas endas siis miski absurd on, kuid see pole see, pole see! Keldrikakand Keldrikakand kena kakand,
dramaatikat. Igal tragöödial on mitu mõõdet, nende hulgas inimlik ja statistiline. Miks tekitab igas normaalses inimeses nii teravat kaastunnet, aga tihti ka meeleheidet ning koguni viha Aylan Kurdi juhtum? Miks ei tekita sama tugevaid tundeid temaga samal ajal hukkunud viieaastane vend ja teised lapsed, kes olid samas paadis ja said samuti hukka? Põhjus on lihtne ja paraku küüniline: Aylan Kurdist tegi meedia postuumselt staari, staaride saatus meid erutab, teised käivad statistika alla. Niisiis, kõigepealt veidi statistikat. Maailmas on umbes 70 miljonit pagulast. Neist enamus asub Aafrika ja Aasia pagulaslaagrites, kuid paljud, eriti Aafrikas, ei julge laagrisse asuda, kuna need ei pruugi olla sugugi turvalised. Euroopaski peaksime mäletama Srebrenica ÜRO turvaala tapatalguid; Darfuris ja Lõuna-Sudaanis juhtuvad sellised asjad regulaarselt;
annaabi.ee 
