Talle ei jäänud muud üle kui joosta, joosta võimalikult kaugele. Seal, kaugustes, suutis ta oma elu uuesti järje peale saada. Jane oli siiras ja südamlik. Kui Eyre oli leidnud oma sisemuses jälle rahu, tundis ta, et on võimaline mr.Richesterile andestama. Ta põgenes külast ja läks tagasi Tornfieldi, kus vaatas talle vastu muserdav vaatepilt, mõis oli tulekahjus hävinud. Ta tundis, et peab igal hinnal olema oma armastatule toeks ja olema igavesti tema kõrval. Pärast kannatusi ja kurbusi, leidis Jane Eyre viimaks rahulolu ja õnne. Keidi Kitt, 11b
Fide, sed cui fidas, vide usalda, aga kontrolli. Firmissima est inter pares amicitia, inter dominum et servum nulla amicitia est kindlaim on sõprus võrdsete vahel, isanda ja orja vahel sõprust ei ole. Fortis imaginatio generat casum tugev kujutlusvõime tekitab sündmuse. Fortuna caeca est õnn on pime. Frangas, non flectes võid murda, kuid mitte painutada. G Gaudia magnum nuntio vorbis rõõmud tulevad pärast kurbusi, pärast rõõme kurbused. Garta superveniet, quae non sperabitur hora meeldiv on, kui saabub tund, mida sa ei loodagi. Gratior est soltio post maxima nubila Phoebus, post inimicitias clarior est et amor pärast suuri pilvi on tavaliselt päike veel meeldivam, pärast vaenulikkust on selgem ka armastus. H Hinc illae lacrimae siia ongi koer maetud. Historia est magistra vitae ajalugu on elu õpetaja. Homo doctus in se semper divitias habet haritud inimesel on alati rikkus enese sees.
asju kaunitena ahvatleb kunst inimest pidama niliku jljendust telisuseks. Siit Platoni tuntud tlus, et palju ekslikku on knelenud poeedid ja neile ei ole kohta hveliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist mjutab kunst eelkige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi prdeid, mida jlgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges lbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid lbielamisi, mis tragdiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks on Platoni jrgi aga mdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt: phjustab hingeliste lbielamiste paisutamist, selle asemel et aidata neid mdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks pdluseks. Peale sellist massiivset kriitikat kunsti aadressil tekib muidugi ksimus, miks siis midagi niisugust ldse kasvava plvkonna harimiseks rakendatakse? See toimub hda sunnil
näiliku jäljendust tõelisuseks. Siit Platoni tuntud ütlus, et palju ekslikku on kõnelenud poeedid ja neile ei ole kohta hüveliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist mõjutab kunst eelkõige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelkõige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi pöördeid, mida jälgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges läbi neid samu hirme, kurbusi jt. erutavaid läbielamisi, mis tragöödiakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks oli Platoni järgi aga mõõdukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt – põhjustab hingeliste läbielamiste paisutamist, selle asemel, et aidata neid mõõdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks püüdluseks. Peale sellist massiivset kriitikat kunsti aadressil tekib muidugi küsimus, miks siis midagi niisugust üldse kasvava põlvkonna harimiseks rakendatakse? See tulevat teha häda sunnil