Luuletus annab nõu, kuidas seda saada. Igal näol on näha oma elu. Mõnel on murekortsud, mõnel sile puhas nägu. Nägu on inimese peegeldus tema tegudest, teostusest, võimalustest, varingutest, unistustest. Inimese näol on näha tema minevik, elatud elujooned. Kõik, mis sa teed, jääb su näole kui raamatusse. Me nägu ongi raamat, mille kirjutame endale sõna otseses mõttes näkku. Oma raskused, kurbused, mured, haavad, läbikukkumised, tõusmised, ärkamised, kõik kirjutame endale näkku ja see nägu on nagu raamat, mida saad ise lugeda ja loevad teised. Asi pole selles, kui ilus on nägu, ka inetus on ilus. Asi on selles, kui sile ja puhas ja klaar see nägu on. Kõik, mis sa teed, joonistub sinu näole kui vagu, murekortsud. Iga mõte, millest unistad, iga tegemine, iga igatsus, loobumine, iga patt jätab su näole armid või sõnad (ehk kortsud). Kõik jääb mällu. Ja eriti see,
Fide, sed cui fidas, vide usalda, aga kontrolli. Firmissima est inter pares amicitia, inter dominum et servum nulla amicitia est kindlaim on sõprus võrdsete vahel, isanda ja orja vahel sõprust ei ole. Fortis imaginatio generat casum tugev kujutlusvõime tekitab sündmuse. Fortuna caeca est õnn on pime. Frangas, non flectes võid murda, kuid mitte painutada. G Gaudia magnum nuntio vorbis rõõmud tulevad pärast kurbusi, pärast rõõme kurbused. Garta superveniet, quae non sperabitur hora meeldiv on, kui saabub tund, mida sa ei loodagi. Gratior est soltio post maxima nubila Phoebus, post inimicitias clarior est et amor pärast suuri pilvi on tavaliselt päike veel meeldivam, pärast vaenulikkust on selgem ka armastus. H Hinc illae lacrimae siia ongi koer maetud. Historia est magistra vitae ajalugu on elu õpetaja. Homo doctus in se semper divitias habet haritud inimesel on alati rikkus enese sees.
teine tabab juhuslikult. Elamine pole kaugeltki meeldiv asi. Oled asunud pikale teekonnale; niisiis tuleb ka libiseda ja mükse saada ja kukkuda ja väsida ja hüüda: "Oo surm!" -- see tähendab valetada. Ühes kohas jätad kaaslase maha, teises kohas matad, kolmandas kardad. Sääraseid lööke taludes tuleb see konarlik tee läbi mõõta. (3) Ta tahab surra. Seadku hing valmis kõigeks, teadku, et on tulnud sinna, kus kõmiseb kõu, et on tulnud sinna, kus kurbused ning mure must on paiksena seadnud end sisse ning elupaiga kus saand tõved kaamed ja raugapõlv kurblik. 259 Nendega ühe katuse all tuleb elu mööda saata. Põgeneda nende eest sa ei saa, põlata neid saad. Põlgama aga hakkad neid siis, kui sageli mõtiskled ja tulevast juba ette kujutluses läbi elad. (4) Pole kedagi, kes selle kallale, milleks ta kaua on valmistunud, ei asuks julgemana, pannes vastu ka rängas olukorras, kui ta seda eelnevalt on kujutlenud