keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara: 6 caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja Suurim osa laene tuli aga 19.20
Keelekontakt ei olnud
otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus
seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistusega ja nende sõnade väärtõlgendusega:
sanctus>sant, signare>siunama.
Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa
keele.Need kaubandus-ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega,
et on raske aimata ladina algupäras. Amphora
kohandanud. Teine, massiline kihistus sõnavarra tuli 15./16. sajandil seoses eesti ja soome keele jõudmisega kirjakeele tasemele, peamiselt alamsaksa keele kaudu; see grupp tähistas eelkõige a) igapäevast sõnavara (kaubandus, ehitus jm) ja kohanes täielikult eesti keele põhimõtetega, nii et tänapäeval on raske paljude selliste sõnade puhul eeldada ladina tausta: amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits ceresa>Kirse> kirss cepulla>Zwiebel>sibul radix>ratih>redis beta>bete>peet 7 b) valitsemise ja võimuga seonduv sõnavara: caesar>kaiser>keiser; teistkordne ülevõtmine vene keele kaudu: caesar>tsaar. catena>ketina>kett (ahel) c) usu-, hariduse- ja kultuuriga seonduvat sõnavara: schola>Schule>kool magister>meister>meister tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>tahvel crux>Kreuz>rist
sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber 12 cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara: caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja Suurim osa laene tuli aga 19.20. sajandil, kui kohalik keel tuli välja talupojakeele staatusest. 32
1. Arv- ja asesõna vormistik. II laenukiht (15.-16. saj alamsaksa 2. Igapäevane sõnavara: keele lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp vahendusel): pan, rum pine; lad arbor ('puu'): pr a) igapäevaelu sõnavara: arbre, it albero, hisp arbol jne. amphora>ampora>amber>ämber; Panromaani nimisõnad: aqua, barba, cucurbita> Kurbitz> kõrvits; caro-carnis, clavis, corpus, dens, ceresa>Kirse> kirss; folium, fructus, granum, herba, cepulla>Zwiebel>sibul;radix>ratih>r homo, lingua, luna, manus, mare, edis nodus, oculus, os, passus, pellis, beta>bete>peet piscis, rota, sanguen, terra, vacca, cellarium>Keller>kelder; ventus, vinum. caupo>kaufen>kauplema
annaabi.ee 
