Teiste riikide/linnade mainimine, Kirjutab naiste ilust ( ,, Jaagu laul ") mitte Inglismaa/Sotimaa( Nt. ,,I" mainib ta Lissaboni, Egiptust) Jumalast kirjutamine/Jumala mainimine Poliitika (,,Ood maisipurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile") Luuletused on energilised, rõõmsad. Muidugi on ka kurbasid(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul") SARNASUSED Romantismiajastu kirjanikud Kahekõne kasutamine ( ,, Karjaste laul " J.K.Peterson / ,,II" G.G.Byron) Pühendused/oodid ( ,, Jumalale" J.K.Peterson / ,, Nutvale neitsile " G.G.Byron) Surma mainimine ( ,, Mardi Lutheruse päeval " J.K.Peterson / ,, Su elu lõppes" G.G.Byron) Lootus(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul" ; ,, Lootus " K.J.Peterson / ,, Maryle"-
Paljud inimesed kindlasti sooviks öelda, et ''elu on kui joonistamine koos kustukummiga'', kuid mina seda nii ei ütleks ega sooviks öelda. Meie elatud aeg ei peagi olema täis perfektsust ja kiiduväärt, mida taevani tõsta, meil peab olema ka kurbi ning kahetsevaid hetki. Hetki millal me saame ennast voodisse kerra tõmmata, aega maha võtta ja mõelda kõigele ning ka tahtmisel pisaratel voolata lasta. Kui meil poleks kurbasid ega kahetsevaid hetki, siis kuidas saame me öelda, et me oleme näinud ja elanud õiget elu? Ei saagi. Kuna me poleks näinud elu erinevaid külgi ja huvitavaid asju mida tal meile näidata oleks. Me joonistame iga päev, iga minut, iga sekund endale midagi uut ellu, kuid tahes tahtmata me seda kustutada ei saa. Kui me saaksime kõik ära kustutada oma mälust, oma ime ilusast joonistatud pildist siis see pilt poleks see mida mina endale sooviksin
Sellise, mis on justkui elust endast, sest siin ei ole mingeid liialdusi ega üleloomulikku sündmusi, vaid üheksanda klassi õpilased oma rõõmude ja muredega. Raamat on üles ehitatud nagu päevik, mida peab peategelane, mina-jutustaja Johanna. Ta räägib otsekoheselt ja tõetruult oma igapäevastest sündmustest ja tunnetest. Romaan on küllaltki tüse ja tegevus kirju siin on palju tõuse ja mõõnasid, naljakaid situatsioone ja kurbasid olukordasid. Rohkesti on juttu noorte omavahelistest suhetest. Johanna suhted paljude klassikaaslastega on keerulised, sest ta peab ennast pigem nohikuks ja on loomulikult hea õpilane. Tüdruk jääb sageli ette nn populaarsetele klassikaaslastele, kes on klassis kõige tähtsamad ja tegijamad. Johanna räägib ka "nähtamatutest" ehk neist, kes klassis täiesti märkamatuks jäävad. Suhted populaarsete tüdrukutega on terve romaani ajal esiplaanil, sest neile ei meeldi,
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5
· 2006. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest. · Eesti Rahvusringhääling on 2008. aastal välja andnud Timo Steineri autoriplaadi "Pilved tulevad vahele". Looming Steiner on loonud väga palju erinevat muusikat, mis erineb vahel üksteisest kui öö ja päev. Tema repertuaaris on nii kurbasid kui ka lõbusaid teoseid, teoseid sooloinstrumendile ja ka orkestrile. Enamus juhtudel ei oleks aru saada, et teosed on sama persooni poolt loodud, kuna nad erinevad teineteisest niivõrd palju. Tema teostes on on mitmeid mõjutajaid, nagu Philip Glass ja Arnold Schönberg. Muu hulgas on helilooja kirjutanud ka filmimuusikat sellistele filmidele nagu ,,Klass" ja ,,Riigireetur", samuti ka seitsme osalisele seriaalile ,,Klass: elu pärast". Timo Steiner on kirjutanud: · Lavamuusikat
annaabi.ee 
