Rodrigo sonaadi kolm osa. Esimene oli Sonata Giocosa I Allegro moderato. See, nagu pealkirigi ütleb, oli väga kiire ja rütmikas. Mõnikord kostsid üksikud noodid, mis olid valjemad, kui meloodia ise. Teos läks väga soravalt ja kiirelt omandades jõudu. Järgmisena tuli II Andante moderate. Sellele sonaadiosale oli omane astmeline karakter, kuna ta läks mõnikord valjemaks ja siis jälle vaiksemaks. Ma ei olnud väga vaimustuses sellest teosest, kuna jällegi tundus ta liiga kurbana, mina eelistan lõbusamaid meloodiaid. Viimane sonaadiosa oli III Allegro. See meeldis mulle eelnevast kahest osast kõige rohkem. Algus oli väga kiire ja lõbus. Kuigi me istusime kõige viimases reas, kostis see teos nii, nagu me oleksime eesotsas. Meloodia oli lustakas ja astemeline ning lõpp oli väga vaimukas. Eelviimane teos oli Sergei Rudnevi Vene rahvalaulutöötlus ,, " (,,Lipa vekovaja"). See oli väga kurb teos, kohe pessimistlik. Algus oli aeglane ja sujuv, meloodia oli
· Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918
· Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918
annaabi.ee 
