tunduvalt lihtsam. Inimene on Aristotelese sõnul seltsiv olevus, mis tähendab seda, et ta tahab omasugustega suhelda ning koos aega veeta. Kui meil on mure, saame pöörduda oma sõprade või pere poole, see teeb alati enesetunde veidikenegi paremaks, kuna nagu öeldakse, jagatud mure on pool mure. Me naudime üksteise seltskonda ning uued tutvused on alati toredad ning samas ka kasulikud. Üksi olles tunneme me end mahajäetuna, kurbadena ning elu tõeline mõte võib kaduda. Isoleerituse tunne võib olla väga ebameeldiv ja depressiooni tekitav. Suhtlemine on inimlik ja meeldiv tegevus, kuid on ka mitmeid erandeid. Näiteks autismi põdevatele inimestele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Nad ei talu rambivalgust, nad tunnevad end seltskonnas ebamugavalt. Sellegipoolest kinnitab erand reeglit. Me vajame enda kõrvale
(pilt) Kahetsus. Kurvastus ,,See oleks võinud olla teisiti". (Chat Addams'i joonis; The New Yorker Magazine, Inc. 1956, 1984) Kahetsuse kogemine toob esile kogu meie subjektiivsete emotsioonide tunnetamise keerukuse vaid väheste põhiemotsioonide kaudu. Kahetsus pole mitte just kurbus ega ka kurbuse segu mõne teise põhiemotsiooniga. Koerad võivad mõeldavasti kogeda mingisugust siseseisundit, sarnast sellele, mida me nimetame kurbuseks. Kaotanud peremehe, näevad nad kurbadena ning pärast edutut treeningut sügavas masenduses olevat. Kuid vaevalt võib seda kujutleda, et koerad oleksid võimelised kahetsust tundma. Pooldada koertel selle emotsiooni esinemist, tähendab seega eeldada, et nad elavad vaimselt läbi oma võimaluste realiseerimata jätmist. Kortest erinevalt on inimesed võimelised võrdlema juhtunut sellega, mis oleks võinud juhtuda. Tulemuseks ongi kõnealuse erilise kurbuse kogemine. Emotsioon ja teater
riismed loovutati härradele Mousquetonile, Bazinile, Planchefle ja Grirnaud'le. Pariisi jõudes leidis d'Artagnan härra de Treville'i kirja, milles teatati, et vastu tulles tema soovile, lubab kuningas armulikult tal musketäriks astuda. Kuna see oli kõik, mida d'Artagnan maailmas igatses, välja arvatud muidugi soov üles leida proua Bonacieux, jooksis ta üliõnnelikuna sõprade juurde, kellest ta oli lahkunud pool tundi tagasi, ja leidis nad väga kurbadena ning murelikena. Nad olid tulnud Athose juurde nõu pidama: see osutas mingitele tõsistele asjaoludele. Härra de Treville oli lasknud neile teatada, et Tema Majesteedil on kindel nõu alustada sõjakäiku esimesel mail ja et nad peavad otsekohe oma ratsavarustuse korda seadma. Neli filosoofi silmitsesid üksteist täiesti jahmunult: härra de Treville ei naljatanud kunagi distsipliiniküsi-mustega. «Kui palju läheb teie arvates varustus maksma?»
annaabi.ee 
