Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Anna ja Vronski
Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012) Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju alla, kus ta saab eraldada munad viljastamiseks. Isane võib emast selle juures aidata, hõõrudes ennast emase vastu. Jaapanis Amami Oshimas, on leitud suuri geomeetrilisi ja kerajaid struktuure merepõhja liivast. Nimelt soovivad isased emasi ligi meelitada ning selleks loovad nad turvalise koha munade väljutamiseks. (BBC, 2014) Joonis 1. Kerakala tavaolekus Joonis 2
VI jagu Dolly, vürstinna, Varenka ja Sergei Ivanovits veedavad suve Levinite juures. Ema keelab pidevalt Kittyt, kuna kardab, et tütar võib endale ja lapsele liiga teha. Ka Levin hoiab oma naist. Varenka ja Sergei vahel tekkivad pinged, sest loodeti abieluettepanekud, mida siiski ei tehta. Maale tuleb ka Stepan Arkadits, kes on kaasa võtnud Vassenka Vesloski. Mehed lähevad jahile. Tagasi tulles saadab Levin Vassenka minema, sest viimane kurameerib Kittyga. See on vastumeelne nii naisele kui mehele. Darja Aleksandrovna sõidab mehe õele külla. Vronski häärber on uhke ja viimase moe järgi sisustatud. Dollyl on oma viletsate riiete pärast veidi piinlikki. Anna ütleb, et ta on õnnelik, kuid Darja hakkab selles siiski kahtlema. Vronski palub talt abi, et saada Anna nõusse Aleksei Aleksandrovitsist lahutama. Püüdlustest hoolimata ei ole naine sellega nõus, sest kardab, et Serjoza hakkab teda põlgama
Vihast tellis Maurer pudeli konjakit (Maurer võttis kaks pitsi järjest). Ta tahtis restorani lammutada. Naine läks vetsu. Maurer hakkas salaarmukesest mõtlema (igas suuremas linnas). Kui naine tükk aega tagasi ei tulnud, läks mees teda otsima ja leidis naise ja Theo flirtimast. Naine oli vihane, saatis ta põrgu tantsuplatsil samal ajal, kui mees ütles, et armastab teda jälle. Maurer läks lauda tagasi ja naine läks arvet maksma. Maurer vihastas, arvas, et naine kurameerib peale Theo ka kelneritega ning kõnnib järele. Naine nuttis ja Maurer tahtis kõrtsi akendesse visata kive. Esimene lumi 1 lk 141 (Eero) Sai juhuslikult tänaval kokku kunstnikust sõbraga. Jõid kohvi ja kõndisid ns. Kunstnikul tekkis mõte minna sõbra poole, kus Eero ja kunstnik nägid aktimaali. Eero mõtles, et päris awkward oleks olla, kui seal ruumis oleks üks paljas naine kolme mehega, kuid õnneks oli see ainult kuju
~ 5 varianti on sellest L elu ajal trükiti 42 luuletust. Põhiteema on oma põlvkonna portree. Tunnustab Puškinit aga ei julge tutvuda(luul ajakirjas). Kui P hukkub siis ta kirj „Poeedi surma“. Seda ei avaldata, aga levib suust suhu. L saadetakse Kaukaasiasse e surma. Ülemused saadavad ettekandeid, et teda tuleks autasustada, aga no tsaar ju. Vanaema siis natuke tänitab. 1838 aprillis tagasi. Palub tsaarilt, et saaks erru minna, aga ei. 1840 tüli Pr saadiku pojaga( Pr kurameerib naisega, kes L meeldis) DUELL Keegi ei surnud, aga L arreteeriti ja viidi Kaukaasiasse. „Valerik“ Peale 33 vanaema surma 1841 saabub L Peterburi. Tahab erruminna aga ei. Saadetakse Pjatigorskisse. L on seal tähelepanu keskpunktis. Tekib tüli Martõnoviga DUELL sureb nagu kangelases. M. Lermontovi „Meie aja kangelane“ Ilmus 1839
leida vastuseid põletavatele küsimustele kes ma olen, missugune on minu koht ühiskonnas, missugune on minu suhe ühiskonda, missugused on minu elu eesmärgid. Selles etapid püüab noor hoida enesele lahti võimalikult erinevaid võimalusi. Ta väldib sidumist, mis võib liiga vara kinni panna teised võimalused. Noor võib end siduda mingi elukutse/ametiga, kuid ei vali veel elukutset. Ta kiindub tugevalt, kurameerib, aga ei loo peret jne. Ühelt poolt ta loob endale tulevikku ja kindlustab elukonstruktsiooni ja teiselt poolt ei mõtle tegude ega inimsuhete üle. Igaüks tegeleb nii oma tasakaalu ja ajakavaga seondumise ja ka lahti hoitavate võimalustega. Varasemate sugupõlvedega võrratuna veedavad tänapäeva noored hilinenud noorust. See on eriline hilinemine ja
annaabi.ee 
