Kihelkonnad jagunesid mõnekümnest kuni sajast talust koosnevateks maksustusüksusteks- vakusteks. Kihelkondadest moodustusid maakonnad ( 8 Viru, Järva, Lääne, Harju, Ugandi, Sakala, Rävala). Elanikke kutsuti vastavalt maakonna nimele, kus nad elasid aga esines aka eestlaste üldnimetust. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad ühiselt, tähtsaim üritus oli iga-aastane nõupidamine Raikkülas. Suhted naabritega: Liivlaste, soomlaste ja kuralastega valdavalt rahumeelsed. Latkalite ja leedukatega tihti vastastikuseid rüüsteretki. 12 saj. käisid Eestlased rüüstamas ka Taanis ja Rootsis, kus hävitaid Sigtuna linna. Ida-Eestis tuli võidela slaavlaste sõjakäikude vastu, kuid vanavene rikk oli lagunenud ja väga suurt ohtu enam ei kujutanud. Eestlaste väeüksus oli malev, mis koosnes ratsa-ja jalameestest. Relvadest olid tähtsad odad, kasutati ka sõjakirveid ja kaheteralisi mõõki. Kaitseks kasutati kilpe ja kiivreid.
talupojakultuuris 19.sajandidni Olulised välised mõjutegurid hilisrauaaegsele Eestile: Skandinaavlaste ristiusku minek Arengud Venemaal: naabruses kujunesid Novgorod kui mõjukas kaubanduskeskus, Pihkva Vürstiriik, Polotsko vürstiriik Saksa invasioon ida suunas ja selle seostamine paganluse-vastase ideoogiaga. Lüübeki linna asutamine 1143 Läänemere kaldal Eestlaste koostöö lõuna suunal liivlaste ja kuralastega Talirukki kasutuselevõtt, koos talirukki levikuga võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, mis oli saagikam ja turvalisem. Kolmeväljasüsteem tähendab ka regulaarset väetamist so sõnnikupõllunduse teket. Koos rukkikasvatusega muutub põhitoiduks hapendatud leib Loomakasvatus on otseses seoses põllumajandusega, sest vaja on veoloomi ja sõnnikut Hilisrauaaegseid muinaspõlde on uuritud mitmel pool Eestis (Tõugu Lääne-Virumaal, Kõmsi ja Kaseküla põllud Läänemaal)
Teisalt Bremeni seltskond määras Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma. Lahendus paavstilt: legaat Nikolaus delegeeris küsimuse Aulne kloostri tsistertslasele Balduinile (Belgias), kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki. Balduinil puudus kohalik toetajaskond. 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa. Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid Balduini tugipunktid. Saaremaa jagati Riia ja ordu vahel. Balduin läks tagasi Rooma. Kas Balduin üritas luua kirikuriiki? Põhiliseks allikaks kaebekiri ordu vastu Balduinilt. See üsna mustvalge kirjeldus. Läbikukkumise põhjus oli
annaabi.ee 
