· Nüüdsest ilmus ta iga päev Kaabasse ja deklameeris värsse. Temast sai inimeste pilkealune. · Et nendele naeuväärsetele kõnedele mis teisi jumalaid maha tegid, lõppu teha,pakuti Muhamedile nii kohta linnavalitsuses, raha, kui ka võimalust oma jumala kuju püstitada. Kuid ta keeldus kõigest. Kuraisid muutusid murelikuks. · Suurt poolehoidu leidis ta orjade ja vaeste seas, sest islam pidas kõiki võrdseks. · Muhamedi onu Abu Talib kaitses teda Kuraiside hõimu eest, nii jäi Muhamed Hasimite kaitse alla. Kuraiside viha aga kasvas. VIII ptk. · Uskmatud olevat kokku kutsunud kõik Araabia luuletajad, et need vähemalt ühe värsi looksid, mis oleks oma ilult võrdne Koraani värssidega. Paljud proovisid, kuid kõik ebaõnnestusid. Ja kuna araablased on luuletaja rahvas, siis laskusid paljud Kaabas põlvili ja võtsid islami vastu.
Allahilt saabuma aina uued sõnumid. Kui Meka kaupmehed tahtsid Mekast teha võimsamat linna, sai Muhhamad aru, et araablastel on vaja ühteliitvat usku, millele alluda. Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste tagakiusajad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Ta saatis oma mõttekaaslased Mediinasse ning 622 põgenes ka ise viimasel hetkel, sest kaupmehed olid otsustanud ta tappa. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai
mekalased ja araablased üldse vajavad midagi, millele nad alluksid jäägitult. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni. Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas 19 ebasoosingusse. Osava poliitikuna õnnestus Muhammadil pidada edukad läbirääkimised Mediina saadikutega. Kahe aasta jooksul saatis ta sinna oma mõttekaaslasi, ning 622. aastal (hidzra) pages koos oma äia Abu Bakriga ka ise. Põgenemine toimus viimasel hetkel, sest kuraisid olid otsustanud ta tappa. Hidzra on islamis mõiste, millega tähistatakse 622
annaabi.ee 
