- Haldjatütar. Eesti muistend. (Hiljem tuntud „Kalevipoja“ Salme kosimisloona). Kanamunast koorunud Salmele tulevad kosja päike kuu ja täht, Salme valib viimase. Seega läheb ta taevalootusesse elama ja paneb tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. - Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade. Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt,
kahekordse purpurpunase eesriide, mis ukse sulgudes kohe kinni vajus. 2 1 5 Niipalju kui otsustada võis meie kurt, kes nende sõnu ju ei kuulnud, ajasid nad kahekesi väga armsalt juttu. Neiu lubas nähtavasti ohvitseril käe ümber piha panna ja tõrjus suudluse õrnalt tagasi. Quasimodo nägi alt kogu seda stseeni pealt, mis oli seda võluvam, et ta polnud pealtvaatajaile määratud. Ta jälgis seda õnne ja rõõmu meelekibedusega. Ega siis tol vaesel kuradilgi suu sarvest polnud, ja ta armetult kõverdunud selgroog oli niisama tundeline kui teistelgi. Ta mõtles kurvale elule, mida saatus talle oli määranud, sellele, et ta silmade eest alatasa möödusid naised, armastus ja kirg, kuid tal endal tuli leppida ainult teiste õnne pealtvaatamisega. Kõige valusamini aga riivas teda mõte, kuidas küll Esmeralda kannataks, kui ta seda kõike ise pealt näeks. Ja see muutis ta pahameele vihaks. Öö oli aga pime, ja kui
Et võiks teda igavesti piinata? Ei, ei, kui on kurat, siis pole igavest elu, igavest inimest. Sest ega jumal pole hulluks läinud, et ta sigitab, sünnitab ja kasvatab igavest inimest selleks, et teda igavesti piinata. Kasvatab selleks, et anda ta igavese kuradi kätte? Inimenegi ei tee midagi selletaolist. Tema ju ka kasvatab loomi ja annab lihunikule edasi, aga kas lihunik piinab neid igavesti? Peaasi: kas ta saab neid igavesti piinata? Hea küll, et lihunikul on poisid nagu kuradilgi, aga kas lihunikupoiss saab igavesti härja saba murda või teda igavesti vemmeldada? Muidugi ei saa, sest varsti tuleb surm ja siis on piinal lõpp. Igavesel inimesel aga murrab lihunikupoiss, s. t. kuradi sell igavesti sabaroogu. Mis te arvate, on see üldse võimalik? Mina arvan -- ei! Inimene kas on igavene ja siis pole kuradit ega piina või inimene on ajalik ja siis sureb ta ning teda pole võimalik igavesti piinata. Nii või teisiti, aga kurat jääb pika ninaga
annaabi.ee 
