Vaata lisa internetist. Vilsandi rahvuspark -Saaremaa, lääne- eesti, kõige suurem. Matsalu rahvuspark- läänemaa- arvukad linnuliigid, eriilmelised kooslused, kultuuripärandi objektid. Lahemaa- põhja eesti- Põhja-Eesti rannik oma poolsaarte ja lahtedega, mitmekesised metsad, balti klint, loopealsed, rikas kultuuripärand. Soomaa- Pärnumaa, Viljandimaa- Rabad, üleujutused, puutumatu põlisloodus Karula- Lõuna-Eesti- Maaliline Ähijärv, Rebasemõisa Tornimägi, kuppelmaastikud 4.3. Mis on rahvusparkide rajamise eesmärk? Rahvusparkidee rajamise mõtte on kaitsta loodust. Ülesanne 5. Lisaülesanne õpetaja valikul. Kuidas kaitsta elurikkust? Kirjutage kaks viisi, kuidas kaitsta elurikkust. Kirjuta mõlema viisi juurde tegureid, mis võivad takistada selle elluviimist. Tee ettepanekuid, kuidas takistavaid tegureid saaks kõrvaldada või vältida. Andke teistele lühike ülevaade oma arutelust. 1. Viis: rahvusparkide rajamine 2
s.h piimalehmad 2,9 2,9 Kodulinnud 0,3 0,3 Sead 0 0 Keskkonnakaitse Märkimata ei saa jätta, et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandusloom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk & Kull, 1997). T
loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Märkimata ei saa jätta , et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandus-loom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk, 1999). T.
annaabi.ee 
