Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada
Tulemused olid head, kuid klientide hulk ei suurenenud ning kasum näitas kahanemise märke. Tegemist on ettevõttega, mis asub loodukaunis kohas, pakkudes oma külastajatele ka hommikusööki. Talus asub 5 hubast ja mugavat tuba koos teleriga. Kokku on talus 12 põhi voodikohta pluss 5 lisavoodi võimalust. Talul on mitmeid kõrvalhooneid ait, küün, laut, saun ning hobusetall, kus elab 12 hobust. Lisateenusena pakutaksegi külastajatele hobustega ratsutamist Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Peamiselt külastavad ettevõtet puhkusreisidel olevad pered, kes vajavad majutusteenust keskmiselt 2-4 päevaks. Tavaliselt vajab majutust perekond (tihti koos 1-2 lapsega) või sõpruskond (4-6 liiget). Kliendid vajavad tavaliselt majutusteenust, kuid võivad olla huvitatud ka lisavõimalustest ja muudest teenustest (hobustega ratsutamine, paadi rent, matk lähikonda jne). Pered vajavad tihti majutusteenust suveperioodil ja koolivaheaegadel,
jäid jääkeelte vahele), 3)künklik moreenmaastik. Vahetult pärast jääaega jäi maismaaka kesk-eesti kant kuni peipsini. Teistele aladele jäi moreenile peale veel teisi setteid. Balti paisjärve etapist alates oli Saaremaad näiteks ainult väike lapike, litoriina ajastuks juba suurem lapike. Moreenseid setteid alla 5 meetri palju lääne-eestis, põhja-eestis. 5-10 meetrit enamus osa Eestist, 10-30 ja 30-40 Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Eesti muldade lähtekivimid: Põhj-Eestis valkjashall rähkmoreen, ka Saaremaal ja Hiiumaal; Kesk-Eestis natuke vähem karbonaatne moreen, valkjaspruun ehk kollakashall rähkmoreen; lõunas karbonaadivaesed moreenid, mis on ka klindist mere poole jääval alal; kagu-Eesti kuppelmaastikul on erineva koostisega lähtekivimid, otsmoreenid võivad olla karbonaadirohked. Lääne-Eesti madalikul katavad rähkmoreeni viirsavid. Klassikaline kahekihiline
annaabi.ee 
