ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati. Ta loobus teist korda troonist ning suri Inglismaa vangina Saint Helena saarel Aafrika ranniku lähedal. 20 aastat hiljem maeti Napoleoni põrm Pariisi Invaliidide varjupaiga kuppelkirikusse. Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus, suur tahtejõud, töövõime ja tujukus. Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. Napoleon soosis teaduste ja kunstide edendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika
Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati. Ta loobus teist korda troonist ning suri Inglismaa vangina Saint Helena saarel Aafrika ranniku lähedal. 20 aastat hiljem maeti Napoleoni põrm Pariisi Invaliidide varjupaiga kuppelkirikusse. 3. Isiklik elu 3.1. Olemus. Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus, suur tahtejõud, töövõime ja tujukus. Napoleoni on peetud lühikeseks meheks, kuid ta oli täiesti tavalise prantsuse mehe kasvu-168 cm. Tema pikkust on mõõdetud tõenäoliselt prantsuse, mitte inglise jalgades. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt
1812. a. Isamaasõjas. Pärast lüüasaamist Leipzigi lahingus 16.-19. X 1813 pidi Napoleon 6. IV 1814 troonist loobuma ja võidukad liitlased pagendasid ta Elba saarele (keisritiitel säilitati). Teisel võimuoleku ajal (20. III 22.VI 1815, Sada päeva) sai ta Waterloo lahingus 18.juunil hävitavalt lüüa ning loobus 22. juunil uuesti troonist. Napoleon saadeti Saint Helena saarele ning ta oli seal elu lõpuni inglaste vang. 1840 toodi tema põrm Pariisi ja maeti Invaliidide varjupaiga kuppelkirikusse. Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus, suur tehtejõud, töövõime ning tujukus. Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemide arengule. Napoleon soosis teaduste ja kunstide edendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, asendas joontaktika sügava lahingukorraga, oskas meisterlikult manööverdades
1815. aastal troonile tagasi pöördudes sai ta valitseda ainult sada päeva. Peale Prantsuse armee purustamist Seitsmenda Koalistsiooni poolt kuulsa Waterloo all 18.juunil 1815. pagendasid inglased ta Püha Helena saarele, kui ta oli vana ja väsinud mees. Ilmselt kadus tema võitlusjanu ja ambitsioonid koos ajaga, kuigi ta pani viimse hetkeni vastu ja tõdes alle lõpuks, et on juba liialt kaugele läinud. Pagenduses suri ta 1821.a. Ta maeti ümber Pariisi Invalliidide kuppelkirikusse 1840. Sellega lõppes üks unustamatu ajajärk Prantsusmaa ja Euroopa ajaloos ning tagasipöördumine monarhia juurde. Napoleon oli muutnud Prantsuse sõjaväge sel määral, et Euroopa riigid lihtsalt pidid tema eeskuju järgima. Napoleoni on peetud ka mitmete hilisemate autokraatide eeskujuks, kes ei pea paljuks võidu nimel ohverdama tuhandeid inimelusid. Ta ei peatunud enne, kui vastane oli täielikult alistatud, hoolimata sellest, et oli saavutanud
annaabi.ee 
