8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt. a. Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 16%-ni aastas. Kupongivõlakirja nimiväärtus= 1 000 000€ t=8 aastat Kupongiintress 5% aastas (makstakse 1x aastas) Oodatav tulu= 8% aastas 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Stenaarium 1: Kõik läheb plaanipäraselt, ei tule ootamatusi. Võttes aluseks kupongiintresside maksmise, saan, et 5% aastas oleks 5%* 1 000 000€=50 000€ CF 1 FV t V= r × 1− ( t + ( 1+ r ) ( 1+r )t )
läbi viia investeerimispangad, kelle vahendusel saab võlakirju osta. Osa võlakirju noteeritakse ka erinevatel börsidel. Võlakirju iseloomustavad kindlad karakteristikud. 1. Nimiväärtus ehk nominaalväärtus (par value, face value, denomination). Näidetes eeldatakse tavaliselt, et see on 1000, tegelikult võib selleks olla iga 1000kordne. Tavaliselt ostetakse võlakiri nimiväärtusega (at par) tagasi. 2. Kupongiintressimäär ja kupongiintresside maksmise sagedus. Kupongiintress arvutatakse kupongiintressimäära ja nimiväärtuse korrutamise teel. Ettevõte võib emiteerida nii fikseeritud intressimääraga (fixed rate bond), ujuva intressimääraga (floating rate bond) kui ka nullkupongivõlakirju (zero-coupon bond or "ziros"). 3. Lunastamistähtaeg (maturity date). Tegemist on tähtajaga, millal võlgnik (võlakirja välja lasknud ettevõte või institutsioon) peab tasuma võlakirja eest põhisumma ehk ostma võlakirja tagasi. 4. Eriklauslid
Intress (kupong) on võlakirjade tulususe otsene mõjutaja ning väljendub aasta jooksul võlakirjade eest makstavate intressimaksete summa ning võlakirja nominaalväärtuse suhtes. Sõltuvalt võlakirja tüübist võivad intressimaksed toimuda kas korra aastas või tihedamini. Üldjuhul intressimäär, mis võlakirjale algselt määratakse, selle eluea jooksul ei muutu. Eraldi on vaadeldavad intressid, mis tasutakse perioodiliste intressimaksetega võlakirjade puhul (kupongiintress) ning ilma perioodiliste intressimakseteta võlakirjade puhul, kus intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Tulusus on seotud võlakirja hinna ning makstava intressiga. Samas on teatud juhtudel seda mõjutamas ka näiteks emitendiga seonduvad riskid, millest sõltub krediidi kvaliteet. Samuti on tulusus kinni rahaturu intressimääradest ning võlakirjade kestusest tüüpiliselt on pikema elueaga võlakirjadel kõrgem tulusus