Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood. Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh
allikasoid. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Veestik Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsamaks veelahkmeks. Põhja ja loodeosa veed jõuavad Soome lahte, kõrgustiku lõunaosa veed aga Riia lahte
Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks teguriks on teede ja elektriliinide jaoks laiade sihtide rajamine (1). Karula rahvuspargi pärandkultuurmaastik paikneb suurel osal kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui teistel aladel. Pärandkultuurmaastik laiub peamiselt rahvuspargi põhapoolses osas, ning on elupaigaks paljudele liikidele, kes on harjunud elama inimsega kõrvuti (4). 2.2 Veekogud Mandrijää taandumisel tekkis Karula kõrgustiku alale palju järvi, millest 40 jääb rahvuspragi alale. Tänu moreenmuldadele ja metsade rohkusele on valdavaks järvetüübiks segatoitelised ning kalgiveelised järved
annaabi.ee 
