mereveesetted, järvelubi ja turvas Kambrium -savi; Ordoviitsium lubjakivi: Silur lubjakivi; Devon - liivakivi 4) RELJEEF RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-
e) Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveeset- ted, järvelubi ja turvas 4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon),
kaetud mandrijääga. mis vaheldub väiksemate või suuremate jääpaisjärvede või meresetteliste tasandikega. Jäävaheajad kordusid kesk- ja ülempleistotseenis. Ülemoleistotseenis oli pikem Suuremad neist on Pärnu ja Kasari jõe madalik. Suuremad soomassiivid on kas tasased või jäävaheaeg - mikulini ajajärk. sellest ajajärgust pärinevad interglatsiaalsed järve- ja sageli kuplisarnased (rabad Edele-Eestis) maastikuelemendid. soosetted Rõngus ja Karukülas. Mandrijää poolt erinevatel ajajärkudel maha jäetud setted Kohati esineb Madal-Eestis vanu rannamoodustisi ja oose e. vallseljakuid. moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis. Nende suuremate kuhjealade, Otepää Viimased on kuni 20 km pikkused kitsad järsunõlvalised seljakud, mis kulgevad peamiselt ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust
annaabi.ee 
