Nõiakaev on suurim ajutine allikas, mis asub Sulu talu õueveerul.Talu on esmaskordselt mainitud 1765. a ja selle nimi tuleneb suletud keskkonnast ehk "vesi voolab sulus". Tõenäoliselt samal ajal ehitati joogivee kaitseks allikasse kaevurakked. Samal põhjused tõsteti 1958. a rakkeid veel meetri võrra. Allikat pole kaevu tarvis kunagi süvendanud. Enamasti hakkab Tuhala Nõiakaev pulbitsema kevadel, pursates vett kuni poolemeetrise kuplina. Kohisedes vajub vesi raskesti alla, ujutades üle kogu ümbruse. Ühtejärge võib seda haruldast vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani, olenevalt suurvee rohkusest. Nõiakaev on selle kaevu nimi, mitte nimetus. Näiteks 1981. a hakkas ta purskama koguni kuuel korral. Isegi uusaastaööl võib kaev ootamatult üles ärgata, nagu juhtus aastavahetusel 1994/1995. 1997. a kevadel tegutses Nõiakaev 26. veebruarist kuni 8. märtsini. Üllatusena kees Nõiakaev 1999. a 23
tegi, punane telliskivigootika Itaalia pole torne, kuid kirikutel eraldi kellatorn kõrval, kuppel nelitise kohal, kirikutel ainsana kasutati seal marmorit, frantsisklaste ordule- San Francesco kirik Assisis Siena raekoda- seal oli torn (Siena Palazzo Pubblico) raekojas ratsaportree-kondotjeeri kujutatud by giotto? Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil(kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn, . Seal arvukalt fiaale(saledad tornikesed)- üle 140, üle 10 m...viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal. Veneetsia Doodžide palee- kuningate residents. välis ornamentika Araabia eeskujul Gooti kujutav kunst Lääne-Euroopas romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, kuid gootikas austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsusetunned Tähtsal kohal skulptuurid (eriti reljeefid)
· Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias · Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav · Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge · Teine suurem loss mandril on Tiryns · Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu · Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina · Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides · Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni
· Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav · Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge · Teine suurem loss mandril on Tiryns · Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu · Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina · Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides · Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni VIII Kreeka ehituskunsti iseloomustus
Klassikaline e fiksistlik ja laamtektooniline e mobilistlik. Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud. Isostaasia maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla. Diapirism plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine. Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem viskoossed soolakihid kuplina(diapiir) maapinna poole tõusma, deformeerides ümbritsevaid kivimikihte. Magmadiapirism. 20. saj esimesel poolel arvati et kõik geostruktuurid on vertikaalsete liikumiste tulemusel tekkinud. Esimene mobilistlik arvamus oli, et mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu loodeliste jõudude mõjul. 30-l aastatel tõestati, et see on füüsikaliselt võimatu. Litosfääri laamad triivivad astenosfääril (mitte ookeanilisel maakoorel) kiirusega 2-20cm/a
annaabi.ee 
